Mul on suur mure oma 8-aastase tütre pärast. Nimelt kolime järgmisel suvel teise kohta elama ja ta peab kooli vahetama. Praegune kool on talle väga armas, tal on sõpru ja huvialaringid. Saab ise kõigega hakkama. Ise on ta hästi püüdlik, aga pisut tagasihoidlikum kui teised. Mure on seepärast, et kuidas mõjub teise suuremasse kooli minek. Olen arutanud enda perega ja kõigi sõpradega seda koolivahetust, aga arvamusi on seinast seina. Ise olen ainult ühes koolis käinud ja kogemust pole. Mismoodi ma last sellises elumuutuses toetama peaks? Kas sellest piisab kui võtan 1 nädala kooli alguses vabaks ja olen koos lapsega. Äärmine variant on kolimata jätmine. Tütar ise on mõnikord kolimise poolt ja siis jälle vastu kui sõbrad meelde tulevad. Ilmselt - kui ise olen otsuse teinud - on ka temal lihtsam. Kuidas teil kogemused on?
Loomulikult igasugune keskkonna vahetus on raske, seda nii vanemate kui laste jaoks. Samas reeglina mida vanem on laps seda raskem on toimetulek koolivahetusega. Kindlasti kõige raskemaks koolivahetuseaks on murdeiga, kus on sõltuvus eakaaslastest kõige suurem.
Tihti vahetatakse kooli sellepärast, et lapsel on tekkinud eakaaslastega või õpetajatega probleemid. Selliste lugude puhul aga nenditakse peagi, et probleemid tekivad ka uues kohas. (juhul kui lapse käitumisega eraldi ei tegeleta). Laps on ju sama laps on samasugune ka uues keskkonnas oma väljakujunenud suhtlemismustrite, probleemilahendusvõtete ja isiksusejoontega.
Teie puhul ei ole tegu koolivahetusega, mis oleks tingitud lapse problemaatilisest käitumisest. Kui ta on olnud tubli ja asjalik, siis vähe tõenäoline, et ta hakkama ei saa. Seega siis koolivahetus ei muuda last. Kindlasti vajab ta teie toetust ja uuega kohanemine võtab oma aja ja rohkem energiat. Kui te teete oma valiku koolivahetuse kasuks siis saate last abistada kindlasti kohanemisel, arutades suhteid ja suhtlemisi, muresid ja rõõme, mis uues koolis päev on kaasa toonud.
