|
Jane
Külaline
|
|
Postitatud 15.10.2007 kell 11:07
|
|
Minu tütar on 3,9 a, lasteaeda läks eelmisel sügisel, siis oli 2,9 aastane. Nüüd mure selline: lasteaeda minnes oli ta üks vahva, julge ja suhtleja tüdruk, kuigi ainuke laps peres. Lasteaiaga kohanes päevapealt, ei olnud mingeid muresid, rõõmuga läks ja rõõmuga tuli. Jõulupeol võttis kõikidest lauludest, mängudest osa sel ajal, kui teised rühmakaaslased nutsid, või istusid ja vaatasid pealt. Kevadel toimunud kevadpeo ajal oli laps juba passiivne, enamasti pealtvaataja rollis, eriti kaasa ei teinud. Suve olime maal. Sel sügisel läks siis juba teist aastat lasteaeda. Nüüd on tekkinud selline olukord, et eriti teistega ei seltsi. Lapsi justkui kardab natuke. Kui on suuremate või täiskasvanute seltskonnas, siis on hakkaja ja suhtleja, ei ole memmekas. Ka kasvataja ütleb, et laps on kuidagi kurvameelne, hakkab kiiresti nutma, teised ei võta eriti mängu, kuna ta ei oska mängu sekkumiseks luba küsida (kasvataja sõnad). Kas mängu sekkumiseks on vaja üldse luba küsida?. Veel on tüdruk hakanud imema mütsipaelu, pehmet mänguasja. Kas see on mingi märk hüljatusetundest? Kodus on laps väga aktiivne, mängib rollimänge, tähed on iseenesest selged (ilma mingi erilise õpetamiseta), laps on väga rikka sõnavaraga, mida räägivad ka kasvatajad. Veel ütlevad, et laps mängib lasteaias palju omaette ja siis muudkui räägib oma mängule kaasa. Äkki oskate nõu anda, kas see on muretsemiseks põhjus, kui on, mis siis teha? Tervitades, Jane.
|
|
|
jim
Külaline
|
|
Postitatud 15.10.2007 kell 13:29
|
Tuttav olukord. Äkki on lasteaias liiga palju reegleid, millest laps on loobunud aru saamast. Sellisel puhul on minukogemust mööda lastel kaks varianti, agresiivsemad hakkavad vägivaldseks, passiivsemad(tüdrukud) muutuvad apaatseks.
Ma ise usun, et see on praeguse eesti lasteaedade põhiline probleem, nõukaaegsed kasvatajad pole veel uusi nippe selgeks saanud, aga vanamoodi enam ei tohi. Siis käibki selline laveerimine ja lastel on pidev fustratsioon. eriti kui on liiga suur erinevus vanemate ja kasvatajate käitumise vahel. Kes kodus ja lasteiaias nurgas istub, võtab seda tõenäolisemalt kergemini, kui see, keda kodus ei karistata.
|
|
|
jim
Külaline
|
|
Postitatud 15.10.2007 kell 13:41
|
Ma selle lasteaia reeglite jutu võtsin sellest, et peab mängu saamiseks luba küsima kasvataja arvates. Mõnelpool peab isegi WC-sse minekuks kasvatajalt luba küsima. Lisan veel juurde, et selles vanuses lapselt on lasteaia kohta väga raske infot saada ja kasvatajad teavad seda väga hästi. Kuna vanematepoolset tagasisidet pole (laps lihtsalt ei räägi) siis arvavad kasvatajad, et selline käitumine on õigustatud.
Proovi kasvatajaga rääkida üleüldiselt, mismoodi lapsed söövad, kuidas riidesse panevad, kuidas magama lähevad. Muu jutu seest võivad välja tulla ka need keelud ja käsud, mis võivad olla sinu lapse meeleolumuutuste põhjuseks. Siis saad juba täpsema küsimuse esitada ja ka täpsemaid vastuseid. Aitaks ka see, kui võtad lapsega midagi kahekesi ette ja siis viid vaikselt jutu lasteaia peale. Siis kasutada siin pikaltkirjeldatud võtteid (aktiivne kuulamine) ja võid last vaevavast murest aimu saada.
|
|
|
jane
Külaline
|
|
Postitatud 16.10.2007 kell 09:34
|
|
Aitäh arvamuse eest. Ise olen mõelnud ka seda, et eelmine aasta, kui ta lasteaeda läks, oli ta seal üks vanemaid (kaks tüdrukut olid vist sama vanad), ülejäänud lapsed olid palju nooremad, isegi aasta nooremad, oli ju see ikka sõimerühm. Kuna tüdruk on oma ea kohta tark ja laia silmaringiga, siis ehk ei olnud see lasteaed talle väga eakohane. Ehk oli tal lihtsalt igav, polnud arengut uute teadmiste suunas. Tundus, et vanemad lapsed pidid tegema järeleandmisi väiksematele (olin ise ühe situatsiooni tunnistajaks, kus kasvataja sekkus hukkamõistuga, ise süüvimata asja olemusse ja andis õiguse väiksemale). Igal juhul ma praegu rääkisin kasvatajaga, kes lubas hakata rohkem last jälgima, ehk siis ka aitama, ma loodan.
|
|
|
Aili to jim
Külaline
|
|
Postitatud 22.11.2007 kell 00:23
|
Kuidas te kujutate ette seda olukorda,kui lasteaias ei oleks üldse mingeid reegleid? Tekiks ju täielik kaos.Kerge on süüdistada kohe õpetajaid.Ma arvan ,et vanemad on ka ikka pärit sellest nõuka ajast. Nende kasvamise ajal olid ju ka omad reeglid ,millest tuli kinni pidada.Rühmas on tavaliselt 24 last,teil aga kodus üks või natuke rohkem lapsi.Vahel tekib mõnel vanemal probleem oma laste kasvatamisega, mida peab siis õpetaja tegema nii suure hulga lastega ,et tagada neile kõigile turvalisus ja heaolu.Tal tuleb ju kehtestada rühmas kodukord.
Olen 2 täiskasvanud lapse ema ja ka see nõuka aegne õpetaja.Olen olnud esimeseks kasvatajaks pisikestele põnnidele üle 20 aasta.Meie ühiskond on muutunud,muutunud on ka lapsed ja nende vanemad.Palju on tulnud rühma lapsi kellel on vabakasvatus,kus laps võib teha mida tahab,peasi et ei nuta.Vanemale on tema laps kõige tähtsam aga õpetajale peavad olema kõik tema rühmas käivad lapsed ühepalju tähtsad.Lasteaias ei saa töötada inimesed ,kes lapsi ei armasta ja neist ei hooli.
|
|
