Tuleks uurida miks ta ei söö. Minu laps ei söönud alguses lasteaias sellepärast, et enne lasteaeda minekut sõime kõhud korralikult täis (meil on peres kombeks hommikul tugev söök). Nii ta siis neid ooteid ei söönud ja lõuna ajalgi ainult näksis. Ma korraldasin lõpuks söömised ümber, et ta harjuks lasteaias sööma. Põhjusi võib olla ju nii palju.
Söömine on eelkõige füsioloogiliste vajaduste rahuldamine. Lapse keeldumisel söömisest võib olla rida erinevaid põhjusi. Kohanemine lasteaiaga annab ühel või teisel viisil stressreaktsioone. See tähendab, et laps peab kohanema muutustega. Kui kohanemine nõuab väga suurt psühholoogilist ressurssi, siis võib see mõjutada kogu organismi toimetuleku mehhanisme. Seega keeldumine söögist, võib olla üks kohastumise reaktsioone, mille tähendus on: "Ma ei taha lasteaias käia" vmt.
Keeldumine söögist on üks lapse otsustamise võimalustest, mida tema kasutada saab. Lasteaeda mineku otsustamisel tõenäoliselt tema ise kaasa rääkida ei saanud. Koos lapsega võiks arutada lasteaias käimise üle: mis meeldib, mis ei meeldi jne.
Söömisest keeldumise põhjusteks võivad olla söömisharjumuste erinevus kodu omadest. Kui see nii on, siis peaks harjumusi kooskõlastama.
Peamine on see, et mitte sundida last sööma. Sunni meetodil võivad olla tagasipöördumatud tagajärjed.
