Minu laps käib 7-ndas klassis. Nende klassis on üks poiss, kes kõiki kiusab ja ahistab. Samuti kardab teda ka üks õpetajatest, kelle korraldustele poiss ei allu. Kui õpetaja ütleb, et paneb märkuse, siis ta pomiseb oma nina alla, et \"ma panen su maja põlema\" ja vahetunnis on ta teistega kakelnud, kuigi vastaspool on palunud lõpetada. Ükskord lõi nina veriseks ühel väiksemal. Ja kui õpetajale rääkida, siis ähvardab ka maja põlema panna. Samuti teavad kõik õpetajad seal koolis, et poiss on politseis pideva varastamise ja akende lõhkumisega arvel. Kus on poisi vanemad? Ja klassijuhataja räägib, et siis pole midagi teha lihtsalt, kui laps ei ole normaalne. Ja see on kõik? Jah, sest õpetaja ei leia selles probleeme.
Koolivägivald on lubamatu ja sellele peab alati reageerima. Kuid väga raske on olukorrale piiri panna eriti siis, kui puudub kooli ja kodu koostöö. Kool võib soovida probleemi lahendada, kuid lõpuks ollakse ikka võimetud midagi muutmast, kui pere toetust ei teki. Vägivaldsete laste probleemid on enamasti palju sügavamad, kui meie eemalt näeme ning probleemide juured on ikka kodus. Seega on just lapsevanemad tähtsad.
Keerulistel juhtudel on vajalik teha koostööd sotsiaaltöötaja ja vajadusel ka lastekaitsetöötajaga, kes saavad vanemaid paremini kätte, et nendega tegeleda. Loodetavasti antud juhul seda kool ka teeb, kuid nad ei pea sellest teisi vanemaid teavitama.
Koolivägivalla puhul peab kooli väga selge seisukoha võtma. Vägivallast ja kiusamisest tuleb koolis räääkida kõigile - lastele, vanematele, õpetajatele. Mida enam on asjaosalised kiusamiskäitumisest ja sellega toimetulemisest teavad, seda parem on tulemus. Koolides, kus probleeme eitatakse, kasvab olukord kiirelt üle pea.
Mida saate Teie lapsevanemana teha? Teie kirjast selgub, et kool ei tee piisavalt ja õpetaja ei näe probleemi. Sellisel juhul tasuks rääkida õpetajaga ja uurida, mida juba tehtud on ja mis plaanid on edasiseks. Samuti uurida, kas koolis on koolipsühholoog ning kas ta on olukorrast teadlik. Enamasti võib tunduda, et õpetaja/kool ei tee midagi, sest pingutused, mis taoliste probleemide lahendamiseks tehakse, jäävad üsna varjatuks. Kuna lahendused on ka aeglased tulema, siis võibki jääda tunne, et keegi probleemi ei näe. Kui aga õpetaja tõesti ei arva, et tegu on probleemiga, siis tuleb rääkida juhtkonnaga. Vaikida aga ei saa. Lapsed ega ka täiskasvanud ei tohiks võtta sellist olukorda kui paratamatust.
Lõpuks sain tagasisidet! Õpetajad (üks noor õpetaja, kes poissi kardab ja kelle autoriteet selle poisi üle on praktiliselt olematu) on öelnud talle, et helistame su vanematele, kuid poiss on sellest hädakisa tõstnud ja õpetajale pugema hakanud mitmeid kordi. Ta ahistab pidevalt tüdrukuid ning segab tundi, mistõttu on häiritud kogu klassi töö. lapsed räägivad, et kui poissi koolis ei ole, siis on isegi õpetaja rahulikum. Tema ema numbrit õpetajad teavad, kuid ma ei saa siiani aru, miks nad ei helista? Rääkida on nende klassijuhatajaga võimatu, sest tal on komme pikalt ja laialt maast ja ilmast kokku seletada, aga vastust küsimusele seal ei ole isegi mõtet otsima hakata. Klassijuhataja on suhteliselt karm ja teda see poiss natuke pelgab, selle tõttu ei tea ta, kuidas poiss õpetajaid terroriseerib. Ta ei karda isegi õpetajale ropusti otse näkku karjuda ja tema pihta paberist palle loopida. Õpetaja ei tee sellisest käitumisest välja, aru saamata, et teised õpilased kõrval kannatavad ta pärast. Igale lausele, mida kaasõpilased ütlevad, kas või: "ole tasa!" vastab poiss mingi solvava väljendiga. Mul on lihtsalt hirm, kui minu laps käib ühes klassis mingi kriminaaliga, keda isegi õpetajad kardavad....Tahtsin oma muret jagada ja teada, mida teised sellisest kohutavast koolikeskkonnast arvavad. Aitäh.
