Andke nõu, palun. Kas panna laps lasteaeda? Laps 2,5 aastane. Ise olen teise lapsega (6 kuune) kodus, nii et otsest vajadust pole. Aga võibolla oleks tal hea mängida seal omaealistega. Või peaks lasteaiaga ootama nii kaua kui võimalik? Millal on õige aeg?
Mina arvan, et hästi oluline on see, et laps puutuks kokku omaealistega. Lasteaias käimine on ühest küljest sotsialiseerumise mõttes vajalik. Vaatan seda oma laste pealt. Esimese lapsega olin kodus ja tema esimesed aastad koolis olid rasked, kuna ta eriti ei suhelnud teiste lastega ja oli kindlasti minu poolt ära hellitatud ja harjunud olema tähelepanu keskpunktis. Teine laps käib lasteaias ja ta on minu arust seltsivam ja oskab teistega rohkem ka arvestada. Üks asi on mängukaaslased, samas on ka arengu pool hästi oluline.
Tere!
Teie laps on 2,5 aastane. See on vanus, kus lapse arenguks on vajalik teiste omaealistega suhtlemine, seda eelkõige mängulises vormis. Kui lapsevanemad suudavad leida lapsele teise vormi, peale lasteaia, kus laps saaks suunatud ja juhitud tegelustes teistega koos olla, siis ei pea selleks olema just lasteaed. Miks arendavad tegelused on olulised?
Kui laps on lihtsalt kodus, tema esmased vajadused on rahuldatud, tema eest hoolitsetakse, tal on palju mänguasju jne., siis paljud vanemad arvavadki, et see on kõik, mis lapsele vaja.
Lapsel võib olla palju mänguasju, hoolivad ja armastavad vanemad, kuid suhtlemist omaealistega see ei asenda. Lapsed suhtlevad läbi mängu. Mängus on vaja arvestada teistega, pidada kinni reeglitest, on vaja õppida ootama, tähele panema, mida teine teeb või ütleb. Näiliselt ka kõige lihtsam mäng võib olla lapse jaoks olulise arendava väärtusega.
Samuti on lasteaias oma re¾iim, mis aitab lapse päeva ja elu struktureerida. Laps vajab kndlat tegevuste järgnevuses päevakava. Lasteaias seda tehakse. Kui kodus suudetakse lapse päev ligilähedaselt sisustada, siis omandab laps edaspidiseks teatud kindluse ka ise oma tegevust planeerida.
Kas kodu suudab seda alati tagada?
Aitäh! Sain kindlust juurde, et võibolla pole lasteaeda panek sugugi halb mõte. Hakkame vist ikka septembri keskel harjutama. Ta võib ju seal esialgu olla ka ainult pool päeva.
Mul on selline omamoddi situatsioon et pean tööasjus monda aega eestist eemal elama-rootsis nimelt ja meil on pere 2 aastane tytreke kes on harjunud eestikeelse keskkonnaga. Kuna tööl hakkaks käima koos abikaasaga siis tekkis mote panna laps kohalikku lasteaeda kus on olemas 1,5-3 aastaste ryhm. Ryhmas suurus kusagil 5 last.
Kas 2 aastsele lapsele voin boorkeelsesse lasteaeda panemine olla kuidagi eriliselt stressi tekitav ja kas see on yldse hea mote?
2-aastane mõistab juba keelt päris hästi, kindlasti vajab ka tema uue keelekeskkonnaga kohanemiseks aega. Ma arvan, et see on väga hea, et rühma suurus on väike. Sellisel juhul on kasvatajatel aega lapsega rohkem tegeleda. Võtke kindlasti aega lapse harjutamisele lasteaeda ja kasvatajatega kontakti loomiseks.
Tere!
Arvan, et see võib lapsele olla stressitekitav, sest ta on just selles eas, kus ta alles ise õpib rääkima. Samas loomulikult oleneb väga palju lapsest, kuivõrd ta on suhtlemisaldis jne.
Antud juhul on tegemist väga väikese rühmaga ning kasvatajal on aega lastega individuaalselt palju tegelda. Olen ka ise olnud lasteaiaõpetaja ja rühma on tulnud teist keelt kõnelevaid samas vanuses lapsi. Võin öelda, et see kuidas uus keelekeskond mõjub on väga individuaalne. Kui laps on ise seltsiv, julge, kontaktivalmis, siis miks mitte. Soovitan alguses kindlasti võtta rohkem aega harjutamisele. Vaadake, kuidas laps kohaneb ja otsustage selle põhjal edaspidise suhtes.
Tänan vastuse eest!
Nyyd on siis laps käinud 3 nädalat rootsi lasteaias ja tundub et nyyd hakkavad tekkima esimesed probleemid.
Lpase viimisega lasteaeda ja sinna jätmisega probleeme ei ole. Eks lahkumise hetkel on ta ikka kurb aga kasvatajate jutu järgi muutub ysna ruttu endiselt roomsaks jne.Ja nii kogu selle 4 tunni vältel mis ta seal on.
Kui probleemid ilmenad kodus. Kui toome lapse lasteaiast ära siis muutb ta ysna ruttu väga jonnakaks. Nutab ja on kuidagi endast väljas ja seda pea kogu ylejäänud päeva.
Toome ta ära kella 12,00 paiku ja siis tuleb tal tavaliselt uneaeg ning arvan et nutmise ja tujutsemise pohjuseks voib oilla lihtsalt unisus ja loomulikult stress.
Nagu mainisin kasvatajatelt tagasiside postiivne aga laps on ylejäänud päevast mil ta kodus on kuidagi onnetu ja kurb.
Äkki peaks lapsele ikkagi puhkust andma?
Meie pisike harjus suht hästi lasteaiaga, kuid mingil hetkel ei tahtnud enam minna. Kasvataja rääkis, et tagasilöö tulebki kuskil 2-3 nädalal. Nüüd on pea kaks kuud lasteaias käidud ja enam probleeme ei ole.
Tere!
Laps on suutnud kolm nädalat käia võõrkeelses lasteaias- see on tubli saavutus. See, et laps kodus seletamatult käitub võib olla väga normaalne reaktsioon uuele olukorrale. Kui laps poleks kohanenud, siis oleksid esimesed signaalid tulnud juba varem. Nüüd peaks esitama küsimuse: "Kas laps suudab võõras keskkonnas ennast piisavalt mõistetavaks teha ja teistest aru saada?" Peamiseks tegevuseks on ju koos teistega mängimine. Laps võib mängida küll, aga mängu emotsionaalne sisu ja tähendus lapse jaoks võib jääda mõistetamatuks. See saab pingete põhjuseks, mida ta kodus välja elab.
Kakskeelsus võib lapses segadust tekitada. Ta ei tarvitse ise aru saadagi, milles asi on. Ta saab aru ainult, et on endal paha olla.
Proovige rääkida lapsega teises keeles, selles, millega ta peab end arusaadavaks tegema lasteaias.
Võib-olla on eneseväljenduses probleem?
