Laps käib pererühmas ja sõpru on tal seal kaks, kellest üks käib harva lasteaias. Teine sõber aga pole väga lojaalne (mida ongi palju loota) ning tulemuseks on see, et laps mängib pikad päevad lasteaias üksi. Ometi viin ma teda ju sinna omaealistega suhtlema - mänguseltsiline on tal kodus ka (küll paar aastat noorem). Kasvataja probleemi ei näe, ma ei saa ju ka teist last sundida või paluda, et ta mu lapsega mängiks. Samas tahaks teda väga aidata - laps on väga kurb, räägib oma murest tihti ja nutab juba kodus, et ei taha lasteaeda minna, et tal ei ole seal mängukaaslast. Kui ta oma lasteaiakaaslastega väljaspool lasteaeda kokku saab, mängivad edukalt koos. Kas oleks lahenduskes näiteks see, kui ma püüaks neid tihedamini väljaspool lasteaeda kokku viia? Või veel midagi? Laps on oma sõpradesse väga kiindunud (kiivuseni), suht emotsionaalne ja kirglik (vahel lausa üle ääre).
Samas on ta väga õrn, haavatav ja ebakindel. Kardab uusi olukordi. Võtab tõrjutust südamesse ning olenevalt olukorrast kas läheb kurjaks või hakkab nutma. Lasteaias ei reageeri ta kuidagi - läheb lihtsalt eemale ja jääb äraootavale seisukohale.
."..suht emotsionaalne ja kirglik.." nii Te oma lapse kohta tunnistasite.Kas pole probleem just selles,st. et Teie laps on ise valiv sõprade suhtes,oma emotsionaalsuses võib solvata teisi ja kirglikusest on kiivuseni üks samm...need omadused aga ei lase inimestele omavahel normaalselt suhelda ja eriti lööb see välja laste puhul!Ehk tuleks siiski kasvatajaga veel rääkida ja lasta teha Teie lapse kohta ühel päeval nn.jälgimise analüüs(me oleme seda teinud), et siis koos hiljem kokkuvõtet teha:kellega ja mis olukorras laps päeval seltsib ja kellena-kas liidrina või tõrjutuna ta suhtleb teistega?
Tore, et olete probleemile juba ühe proovimist väärt lahenduse leidnud - viia lapsed kokku väljaspool lasteaeda. Kindlasti tasub seda proovida, sest tekkinud sõprus võib jääda püsima ka lasteaias. Veel mõningaid mõtteid lisaks eelnevale. Kirjutate, et laps nutab ja kurdab, et tal ei ole lasteaias mängukaaslasi. Sellise kurtmise peale kuulake last aktiivselt, et saada selgust, mis teda takistab teistega mängimast. Üks näide aktiivsest kuulamisest ( täpsemalt lugege Gordoni raamatust "Tark lapsevanem"), mille järgi võite oma olukorrale vastava sõnumi koostada. "Ma saan aru, et oled kurb, sest lasteaias ei ole sul mägukaaslasi ja sa tunned ennast seal üksildasena." Näiteks vastab laps siis nii:" Jah, sest mina ei saa kunagi mängida seda, keda tahan ja siis ma ei tahagi nendega mängida." Nüüd saate teemat edasi arendada ja võite lapsele pakkuda probleemile lahenduse otsimist. Öelge midagi sellist:" Ma mõten, et võiksime otsida lahendusi, kuidas sa saaksid teistega koos mängida ja olla see, kes sa olla tahad. Paneme õige kirja kõik ideed, mis meile pähe tulevad." Võtke nüüd paber ja pliiats ja alustage ideede kirja panemist. Võib olla laps ei saa algul aru, mida te temalt ootate, siis pange mõni enda idee kirja ja siis ergutage last sealt jätkama. No näiteks nii: " Ma arvan, et sa võiksid minna ja teha ettepaneku, et mängime ämblikmeest. Kui siis sõber teatab, et ainult siis, kui mina olen ämblikmees, siis ütle, et olgu, mängime poole mängu nii, et oled sina ja poole pealt vahetame ja siis olen mina." Nüüd küsige lapselt, mida veel võiks teha, et teistega koos mängida saaks. Pange kõik lapse pakutud variandid kirja ja lisage veel omalt poolt ka. Seejärel hakake koos lapsega arutama, et millised tagajärjed ühel või teisel lahendusel on. Valige koos lapsega välja parim ja tema jaoks lihtsaim ja proovige seda kodus läbi mängida. Teie olge teine laps ja teie laps teeb ettepaneku koos mängimiseks. Kinnitage lapsele, et ta ei pea ootama, kuni teised teda mängu kutsuvad, vaid ta võib ise neile mänguettepaneku teha, kui soovib mängida. Julgustage teda teiste lastega suhtlema ja neid mängu kutsuma. Kui laps toob välja hirmud või takistused, mis tal teistega suhtlemist - mängimist takistavad, siis kuulake jälle aktiivselt, et laps saaks oma mure ära rääkida ja teie saaksite aru, mis last tegelikult häirib.
Ka võite muidugi paluda kasvatajal lapse käitumist jälgida, nagu eelnevas kirjas soovitatud. Siis saate koos kasvatajaga olukorda analüüsida ja sobivaid lahendusi leida.
