Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Kool ja lasteaed :: kiusamine koolis

karmen
Külaline
Postitatud 17.08.2005 kell 09:29
Mul on suur mure oma teismelise poisi pärast. Ta ei taha kooli minna, juba muretseb selle pärast. Probleem on kiusamises - teised narrivad, nöögivad, eriti üks poiss. Kui seda poissi ei ole, siis on kõik korras, kui too on kohal, siis tabab minu poega suur masendus. Mul on tunne, et ta ei naerata üldse enam ja on kaotanud kogu oma rõõmu.
Kasvatan teda üksinda ja olen nii väga mures, et mida küll ette võtta.
Suurik
Külaline
Postitatud 19.08.2005 kell 19:52
Lapsel on ju suur mure. Teda kiusatakse. Loomulik, et ta on õnnetu. Minu lapse koolis on ka kiusamine suhteliselt sage probleem. Õnneks küll ei ole ohvriks minu poeg, kuid kuulen teistelt vanematelt, et ühtelugu nende lapsed tulevad koju nutuste nägudega. Õnneks on sellel aastal koolis psühholoog, loodan, et asjad lähevad paremaks. Enamasti on see, et õpetajad panevad pea liiva alla ja ei tegele probleemiga või teine asi on see, et nad ei oska. Ole tugev ja püüa olla oma pojale toeks. Ta vajab seda väga!!!
Kadri Järv-Mändoja
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 22.08.2005 kell 07:43
Koolikiusamisega on seotud mitmed lapsed. Ainult kiusatavaga tegelemine ei vii enamasti sihile. Tegutsema peab terve klassiga. Seda ei saa teha lapsevanem (kindlasti ei maksa vanemal minna klassi kiusamisest rääkima, see ajab asja hullemaks). Siin võiks paluda abi klassijuhatajalt ja/või koolipsühholoogilt. Alustuseks tuleks pojalt küsida, kuidas ta suhtub sellesse, kui koolist ka mõni täiskasvanu probleemi lahendamisse sekkuks ja kes see täiskasvanu olla võiks. ?Ma näen, et see on sinu jaoks suur probleem. Ma olen valmis sind aitama ja toetama. Ja mul on üks mõte, kuidas seda teha võiks. Kuidas sa suhtud sellesse, kui me palume abi õpetajalt/koolipsühholoogilt?". Algul on laps tõenäoliselt täiesti selle vastu. Kui nii, siis kasutades aktiivse kuulamise tehnikaid, saame tema hirmu veidi maandada. "Ma näen, et kooli minek hirmutab sind väga", "Ma saan aru, et sa kardad veidi õpetajat ja arvad, et ta võib asja hullemaks ajada?" jne. Kui laps on piisavalt enda hirmudest jaganud, on tal lihtsam mõista seda, et ilma kooli abita sekkuda eriti ei saa.
Kas see vastus oli abistav?
Liisbet
Külaline
Postitatud 23.09.2005 kell 21:23
toeta teda igati! küsi mida ta teha tahaks ja räägi temaga.küllap seda probleedmi sina lahendada ei saagi sest ema sekkumine sellisesse asjasse võib su poja veel rohkem põlu aluseks muuta. kahjuks on teõesti lapsed nii julmad, tean kuna koolis noriti mind. mian vahetsain kooli aj see aitas. ei oska sama asja teile soovitada sest alati ei pruugi see aidata ja ma ei tea kas teil on selleks ka võimalus.proovida ju võiks äkki!!

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!