Mida teha kui laps täiesti lugupidamatu nii täiskasvanute kui oma eakaaslaste suhtes. (6a.) Ütleb halvasti, näitab keskmist sõrme,kui midagi ei meeldi keerab oma tagumiku ette (et vist peaks sellega siis rääkima) jne jne
Tegu on sellises vanuses lapsega, kelle ebasobiv käitumine võib olla tema mingi mure väljenduseks, mitte lugupidamatuse näitamiseks. Edasobivaid sõnu ja käitumisi õpivad nad enda ümber nähtavast elust (televiisor, teised lapsed jne). Sageli laps ei mõistagi, mida kasutatavad sõnad või märgid tähendavad. Kui lapselt uurida, mida see keskmine näpp tähendab, ei oska ta ilmselt midagi vastata.
Kuigi lapse käitumine võib täiskasvanuid ja teisi lapsi ehmatada, ei aita siin karistused ja lapse küsitlemine miks ta nii teeb. Karistused võivad lapse ebasobivat käitumist hoopis tugevamaks muuta.
Pigem võiks last aktiivselt kuulata ja mitte talle kohe seletama hakata, kuidas selline käitumine ei sobi. Aktiivne kuulamine tähendab, et kuulaja üritab aru saada, mida laps oma käitumisega TEGELIKULT öelda tahab ja proovib seda siis lapsele tagasi peegeldada. nagu eelpool öeldud, väljenduvad lapse pinged ja raskused eluga hakkama saada just ebasobivas ja agressiivses käitumises. Alustuseks võiks siis lapsele öelda, et "Mulle tundub, et sul on mure. Ma hea meelega kuulaksin sind, äkki saan sind kuidagi aidata". Kui laps aga jätkab vastuvõetamatut käitumist, siis võiks jätkata tema tunnete peegeldamisega. Näiteks öelda "Sa oled vihane" või "Sulle ei meeldi need asjad, mida tegema pead" jne. Nii on võimalik, et laps rahuneb kiiremini ja ehk avab ennast ja räägib, mis talle muret teeb.
Kui olete saanud last kuulata ja ta on rahunenud, siis on alles mõtet öelda, et tema käitumine Teile ei sobi. Tõhusaim viis seda teha on läbi mina-sõnumi. Ehk siis öelda selgelt kuidas lapse käitumine Teile mõjub ja mida Te tunnete, kui laps nii teeb ("Kui roppe sõnu kasutada/keskmist näppu näidata, siis on mul kurb/piinlik/mure ja ma ei tea, mida edasi teha", "Kui ebaviisakusi kasutada, siis ma tunnen ennast kurvana" jne). Kui laps on ärritunud, siis Teie sõnum nagunii temani ei jõua ja ta pigem jätkab oma tegevust. Seega ikka kuulamine ennem ja hiljem siis enesekehtestus.
Kui aga on tunne, et jaks ei käi lapsest üle ja ta jätkab oma ebasobivat käitumist, siis tasuks kindlasti abi otsida, sest midagi on ilmselt lapsel mureks.
