Mul tütar on 2 aastane ja märtsis sünnib teine laps perre. Kavatsen vanema lapse ikkagi koju jätta, nagu siiamaani on olnud. Lasteaeda tahaks panna 5-6 aastaselt, siis kui noorem laps 3 saab ja ise tööle pean minema. Nüüd sattusin aga rääkima algklasside õpetajaga, kes luges mulle moraali ja ütles et siis on hilja laps lasteaeda panna. Muidugi võib muid plaane tulla ja panen lapse varem lasteaeda kuid tahaksin teada kui vajalik see on, et ta varem lasteaeda panna ja kas üldse ning miks on ta vajalik lasteaeda panna. Märgiksin ära, et teiste lastega saab ta suhelda sest käime mänguringis ja tuttavatelgi temavanused lapsed.
Ma arvan, et tuleb toimida vastavalt oma sisetundele. Varem lateaeda panemise kasuks räägib see, et hiljem on gruppi raskem sisse sulanduda, teistel on oma kamp, ja uustulnuk jääb autsaideriks. Selline on minu isiklik kogemus. Aga ma arvan, et väga palju sõltub lapse iseloomust.
Võibolla oleks mõtekas proovida mingisuguseisd vahepealseid variante: laps hakkab 3-4selt käima mõned päevad nädalas või poolikud päevad lasteaias. Võibolla su lapsele meeldib lasteaias käia, siis milleks takistada? Võibolla ei meeldi, siis pole hea ka sundida.
Tere!
Minul sarnane probleem. Vanem laps nüüdseks 2a8k ja pisem 3k. Juba enne pisema sündi küsiti, kas suurem läheb sügisel (2a4k-2a6k) lasteaeda. Minu imestunud näo peale selgitati, et noh - emmel ju teise titaga vaja tegeleda. Millegipärast vaadati üpris viltu, kui ütlesin, et me ei tahtnud UUT/TEIST last, vaid KAHTE last. Mida peaks see pisike (2,5a on pisike laps) tundma, kui majja tuleb uus laps ja tema saadetakse lasteaeda. Loomulikult võib selline olukord rahulmeelselt laheneda, kuid võimalik, et tekib suurem armukadedus pisema vastu vm probleeme.
Kui laps on käinud juba enne õe/venna sündi lasteaias, siis ei peaks aiaskäimist katkestama. Samuti võib lasteaeda panna siis, kui laps selleks valmis on, seda soovib ja ta ei seosta seda õe/venna perretulekuga.
Teile soovitaksin arvestada lapse iseloomuga. Kui ta 3-4a hakkab igatsema teiste seltskonda, siis võite ta ju lasteaiaga tuttavaks teha - kasvõi mõned päevad nädalas.
Kuna ise kolisime just linnast väiksemasse maakohta, kus pisike lasteaed, mõtleme kevadel vaikselt tutvustada suuremale poisile. Praegu ta näitab igal õueskäigul, kus lasteaed asub ja räägib, et seal saab lastega mängida. Kui talle meeldib, siis sügisel võib hakatagi lasteaias käima. Need ka muidugi esialgsed plaanid.
Mis puutub koolis hakkamasaamisse, siis lasteaed vältimatult vajalik pole. Tallinnas soovitaksin, sest klassid on suuremad ja lastelt oodatakse rohkem. Väiksemas kohas pole see nii oluline, eriti kui sõbrad õue pealt samas koolis käivad või koguni samasse klassi satuvad.
Mina olen lasteaias käinud, kuid mu õde-vend mitte. Ei ütleks, et kellelgi meist kohanemis- või suhtlemisprobleeme oleks.
Jõudu teile - kahe lapsega on topeltvahva
Tead,muidugi on tore ku on võimalus lapsega aega veeta ja ta koju jätta aga lapse seisukohalt peaksid ta kkagi kasvõi paarkorda nädalas lasteaeda viima mudu tal saab tulevikus koolis raske olema.Tänapäeval nõutakse juba esimese klassis lapselt liiga palju,lasteaias käies ta vähemalt õpib suulist ja käelist tegevust ja tän sellele tal ka koolis kergem hakkama saasa.
Minu sügavalt sisemie arusaam on see, et ma võin koduslast õpetada, talle pakkuda igakülgset vaimset arengut ja kõie mida FAKTIDES tal koolis vaja võib minna, ent sotsiaalset keskkonda ma talle pakkuda ei suuda. Ehk siis lasteaaed on esimene koht, kust õpitakse sotisaalset käitumist. ja 5 aastasel on juba väga raske uude gruppis sisse sulanduda...3- 4 saab isegi hakkama...
Tore on lugeda seda,et on olemas ka neid emasid,kes ei poolda lasteaeda.Mul on endal 4 ja 5 aastased lapsed,kes jäid siis just haigeks kui aasta tagasi tööle läksin ning lapsed lasteaeda panin.Mulle aitas,tulin töölt ära ja nüüd kavatsen ka lapsed lasteaiast ära võtta,sest pole mõtet maksta koha maksu,kui laps käib ainult paar korda kuus lateaias ning jääb siis kohe haigeks.Elan väikeses kohas,kus keegi ei saa aru,miks ma nii teen.Nende meelest käivad kõik lapsed lasteaias,mis siis,et kogu aeg on lapsed haiged.Olin ka ise kodune laps ja me mehega ei soovi lapsi enam lastaeda viia,vaid ka kodus saab õppida ja lapsedki on rahulikumad ja tervemad.See on minu arvamus lasteaiast.
Mu vanim poeg läks sel sügisel kooli - ILMA LASTEAIAS KÄIMATA. Kaksikud saavad kevadel viie aastasex ...õpetan nemad samuti enne kooli lugema kirjutama ja ka lasteaeda ei pane. Pesamuna saab kevadel kolmesex - no vaatame veel , mis temast saab. Võib-olla laheb siis kui suuremad kõik koolis, et igav ei olex üksi kodus.
Vanim poeg kohanes kooliga kergesti - leidis kohe sõpru (kuigi ta ei ole selline seltskonnalõvi, samas aga väga meeldiv ja sõbralik poiss) , samuti on kahe esimese veerandi jooksul selgex saanud ka kohustuse mõiste ja selle täitmise vajalikkus. See viimane oligi vast ainuke asi, millega koduse lapsena oli rohkem harjumist vaja. Tunnistusele tulevad jõuludex neljad, viied - lõviosa ikka viied
Eks minagi muretsesin alguses, et kuidas ta koolis hakkama saab kui pole lasteaiaga harjunud aga nüüd kogemus näitab, et pole seal hullu midagi. Hea on muidugi, kui kodus on selgex õpetatud elementaarsed oskused - lugemine, kirjutamine, arvutamine ... lapsel on siis eakaaslaste kõrval parem hakkama saada.
Muidugi peab tunnistama, et suurt rolli mängib ka lapse enda võimekus ja intelligentsus. Minu poiss on veidi helgema peaga küll kui keskmised lapsed. Loomult sõnakuulelik ja koostööaldis. Lahke olekuga - esimese sõbra sai juba 1. septembril Eks need omadused tulid talle kasuks koolieluga harjumisel.
Eks iga lapsevanem tunneb ise oma lapsi kõige paremini - mõned lapsed suudavad nii kooli minna , teistel on aga vaja lasteaeda just selleks, et harjuda seltskonnaga ja distsipliiniga , üksteisega arvestamisega ...jne. Kõik me oleme erinevad. Ja kujutan ette, et pere ainsale lapsele oleks kindlasti vaja ennem seltskonnaga harjumist - siis on lasteaed küll hea mõte.
Ma ütleks selle asja kohta nii: teehke nii nagu tunnete et õige on. Mina olin lapsega suhteliselt kaua kodus: läks laste aeda 5-selt ja polnud muret. Ju siis oli õige aeg. Ta oli väikesena üldse natu tagasihoidlikum ja mina oli põhimõttega, et laps peaks kodus kauem olema, kui see võimalus on.. Samas kui vaadata minu õepoega, kes sai kolmeseks ja lausa naudib lasteaeda- ta on seltskondlik ja kodus kipub teistel lausa seljas elama ja energiat on tal palju. Lasteaed on temale väga positiivne võimalus teistega palju suhelda... Nii et me kõik oleme erinevad ja ei saa ühtselt otsutada...
Eks need omadused tulid talle kasuks koolieluga harjumisel.