Tere!Olen mures oma 7 aastase poja pärast , kes läheb sügisel kooli. Panime lapse eelkooli, et natuke harjuks kooliga ja näeks mis koolis tehakse. Eelkooli minek on aga algusest peale katastroof. Laps kes muidu on tubli , hakkab nutma , karjuma, räägib inetusi jne. Ühesõnaga täiesti kontrollimatu käitumine.
Olen lapsega rääkinud aga ma ei ole selgusele jõudnud milles on probleem. Koolist tulles on lapsel hea tuju ja nägu naerul. Lugemise ja arvutamisega saab ta hakkama täiesti rahuldavalt.
Kas peaksin ta eelkoolist ära võtma või natuke veel proovima kas olukord läheb paremaks?
Sel sügisel vahetus lapsel ka lasteaed. Äkki on tema joaks
liiga palju uusi kollektiive, millega harjuda.
Ette tänades, Katrin
Saan aru, et lapse käitumine seoses eelkooliga on teile täiesti ootamatu ja tekitab muret. Tahaksite last aidata, kuid ei tea, kuidas. Kiri on üsna üldine ja seetõttu ma ei tea, mida olete lapselt teada saanud. Selge on vaid see, et teie ei saa aru, mis põhjustab lapsel sellist käitumist. Kindlasti on sellise karjumise ja nutmise taga tugevad tunded. Millised ja mille pärast, seda ei saa teisiti teada, kui lapsega vesteldes. Oluline on vestluses kasutada aktiivset kuulamist. See on selline kuulamisviis, mis aitab rääkijal ennast avada ja saada teadlikuks oma tunnetest. Sageli ei tea laps, mis temas neid tundeid tekitab. Kuulamiseks - vestlemiseks tuleb leida sobiv aeg (võib minna päris hulka aega enne kui asi selgeks saab) ja võiks arvestada vähemalt poole tunniga. Kindlasti peaksite nii teie ise kui laps olema heas tujus. Tehke lapsele vestluseks ettepanek nt nii:" ....(nimi) mul on üks probleem ja ma tahaksin sellest sinuga rääkida. Kas sa oled praegu nõus seda tegema?" Kui laps on nõus, siis jätkake, kui ei, siis leppige kokku, millal räägite. Edasi kirjeldage olukorda nt nii:" Kui on vaja minna eelkooli, siis sa karjud ja nutad ja räägid selliseid sõnu nagu ...( korrake neid - see on parem kui väljend inetud sõnad, sest see on hinnang) ja see teeb mind murelikuks, sest ma saan aru, et sulle ei meeldi eelkoolis käia." Nüüd tuleb lapse vastus ja jälle peegeldage talle tagasi tema jutu sisu ja tunded, mis tal tunduvad olevat. Ma fantaseerin siin sellel teemal, et anda teile ettekujutus aktiivsest kuulamisest.
Laps:" Ei meeldi jah, sest koolis pannakse halbu hindeid ja jäetakse peale tunde."
Ema:" Sa kardad, et saad koolis halva hinde ja pead kauemaks kooli jääma?"
L:"Jah, Peeter sai kahe ja pidi pärast tunde kooli jääma."
V:" Peetri jutt tekitas sinus tõesti suure hirmu kooli ees."
Selline on näide aktiivsest kuulamisest. Lapse vastused tekitavad tahtmise neile vastata selgituste, anlüüsi või lausa naljaga. Nt siin."Ja sina rumaluke uskusid Peetrit?" Kõik kuulamisest erinevad lähenemised takistavad lapsel eneseavamist ja katkestavad avatud suhtlemise. Aktiivne kuulamine ei ole lihtne, kuid on tõeliselt tõhus vahend suhete parandamiseks. Selle õppimisele tasub aega kulutada. Õppida saab Gordoni raamatu"Tark lapsevanem" põhjal või perekoolis. Perekoolide kohta andmed sinamina kodulehel.
Katrin, ärge kiirustage lapse koolist äravõtmisega, vaid püüdke välja selgitada, mis lapsele muret teeb. Pealehakkamist ja südamega kuulamist!
