Mure selline: poeg rääkis enne jõuluvaheaega, et temal klassis "vastikud poisid" (st. et ta tahab olla emale hea poiss ja mind veenda, et tema nii paha ei ole) räägivad seksijuttu. Mina siis küsima, et mis siis räägitakse. Oma ootustele risti vastu tuli sealt üsna karm tekst. Mis päädis sellega, et üks "rääkijatest" oli kurtnud, et ta vanemate tegevusele oli peale sattunud(olid olnud häälekad ma sain nii aru). Kirjeldati ka detaile, et kes keda kust oli lakkunud(oeh...). Nägin, et laps oli väga häiritud ja segaduses. Olen küll küsinud kunagi sügisel, et kas ta teab mis seks on ja kas ta tahaks selle kohta midagi küsida kuid kui hakkasin läbi lillede seletama siis huvi kadus kiirelt. Järeldan sellest, et minu laps pole veel küps ja piisavalt huvi ei tunne.
Eile algas uus veerand. Piisas esimesest koolipäevast, et laps ei saanud veel ka pool 11 und ja kurtis mulle, et tal on saladus ja mure ja et poisid(samad) muudkui räägivad seksist ja talle see ei meeldi. Rääkis, et üks poistest oli väitnud, et ta on seda ise ka teinud. Oma emaga(järeldan sellest siiski, et tõenäoliselt ei saa nad asja tehnilisest küljest täit ettekujutust ja samastavad ka imiteerivaid liigutusi suguaktiga - muud seletust on raske mul leida). Ja soovitasid ka minu poisil asja lähemalt uurida inernetist (www.seks.ee). See võttis ikka sõnatuks. Andsin lapsele siis nõu, et palugu neil jutupaunikutel omad jutud vaikselt omavahel arutada ja ärgu käigu nende teemadega teistele närvidele. Täna olid poisid siis kokkuleppele jõudnud. Kas ka sõna peetakse näitab aeg.
Aga minu süda kripeldab. Kas nende vanemad teavad, milliste teemadega nende kullapaid maadlevad? Kas peaksid teadma või pole tõesti vaja sekkuda? Jagage minuga oma mõtteid.
Ühte klassiruumi mahub palju erineva tausta, teadmiste ja kogemustega lapsi. Perekonnad on erinevad selles osas kuidas ja mil määral nimetatud teema kajastust pälvib. Kahtlemata nõustun väitega, et esimene klass on seksuaalsuse temaatika arutluse jaoks varane. Samas pole ju tegu millegi üleloomuliku või ebanormaalsega. Huvi on normaalne küll aga vanust arvestades on tegu arenguliselt liiga vara käsitlusse tulnud teemaga, millega laps ei oska midagi peale hakata. Kui laps oleks vanem siis tema huvi motiveeriks tõenäoliselt teda ise materjali otsima, kas siis eakaaslastelt või interneti lehekülgedelt. Seksuaalse huvi tõus on poistel tunduvalt varasem kui tüdrukutel, kuigi füüsilise küpsemise poole pealt jäävad nad neidudest taha poole. Klassikaaslaste poolt esitatud liialdused tulenevad tõenäoliselt eakaaslaste soovist teha ennast põnevaks.
Oluline oleks siinkohal anda lapsele võimalus rääkimiseks. Kui on näha, et see tema teda mingil määral last koormab/häirib, siis on oluline, et ta saaks kellegagi oma tundeid jagada. Olles kuulaja rollis on tähtis mitte ülereageerida ega anda hinnanguid. Anda lapsele mõista, et tegu on normaalse täiskasvanuelu osaga. Selgitada et on erinevaid kultuure, erinevad tavad, traditsioonid, käitumised; kui leiate räägitavas mingeid väärarusaamu siis korrigeerida. Lisainformatsiooni anda nii palju kui laps ise küsida oskab. Vanema rahulik suhtumine ja sõnum, et tegemist pole tabu teemaga, annab lapsele vajaduse korral ka edaspidi võimaluse rääkida, oma mõtteid, tundeid jagada.
Tänan vastuse eest. Pean aga siinkohal ütlema, et suurt abi ma sellest ei saanud. Seda, et seks on loomulik ja vajalik olen ma lapsele selgitanud juba varem. Kuid siin ei ole tegemist lihtsalt lapse huviga antud teema vastu. Hoopis vastupidi - laps annab mulle selgelt märku, et tema jaoks on see teema okeeriv ja pealetükkiv. Ma ei saa aru kellega te soovitasite normaalsuse teemal rääkida - selle teise lapsega? Kas seda ei peaks mitte tegema tolle lapse vanemad? Pealegi kui vaadata ülalmainitud saiti (seks.ee) siis minu hinnangul on siin tegemist mitte enam erootika vaid lausa pornoga. Jalad laiali, vibraatorid ja oraalseks...ja mina lihtsalt lasen lapsel rääkida, mis teda painab ja siis lohutan teda, et seks on loomulik asi ja et ameerikas teevadki kõik sedasi??
Ebameeldivad tunded lahtuvad kõige paremini
rääkides. Lapse jaoks on nimetatud teema mitteeakohane, sellest tulenevalt ka
häiritus ja oskamatus sellega toime tulla. Arvan, et teiste lastega rääkimine
ei too antud juhul loodetud tulemust (seksijuttude ärajäämist) ja võib
omamoodi olukorda veel võimendada. Oluline oleks õpetada oma lapsele
häirivate teemadega toimetulekuviise. Elus tuleb neid teemasid, mida me tajume
mingil hetkel pealetükkivate ja shokeerivatena ette paraku veelgi (surm,
sõjad, vms), nii lapse- kui täiskasvanueas. Seega oskus toime tulla
ebameeldivate teemadega on oluline ressurss. Teie esimesest kirjast ma sain
aru, et te soovitasite pojal väljendada oma sõpradele meelsust selle teema
suhtes. Arvan, et see on väga õige käitumine. Kui seejärel laps tunneb ennast
veel häirituna, siis tuleks lasta tal sellest teemast lihtsalt rääkida (juhul
kui ta soovib). Ja kuulaja rollis olles lihtsalt kuulata, mitte niivõrd
lohutada, anda lahendusi - vaid lihtsalt olla mõistev ja hinnanguvaba kuulaja.
Abistavast kuulamisest on kirjutatud ka Gordoni raamatus "Tark lapsevanem".
Kõike paremat,
Angela Jakobson
Minu laps on väga aktiivne ja kõigest huvituv. Kuid ka väga naiivne. Teistele lugejatele ehk tuleb kasuks kui jagan meie kogemust. 1 klassis läksid lahti korralikud seksijutud, millest meie poiss mitte päris hästi aru ei saanud (analoog eelneva küsijaga). Lisaks on tänapäeval nii palju jutte omasooiharatest ja lisaks pedofiilsete kalduvustega ohud tänaval... Ühesõnaga, ehkki olin varem eakohaselt üht kui teist lapsele seletanud laste saamise ja lillede tärkamise, vasikate sündimise jms kohta siis sellest ei piisanud kahjuks. Selleks, et laps mõistaks adekvaatselt neid rumalaid nalju ja oskaks hinnata, missugune jutt ja käitumine on kohane ja mõistlik ja missugune mitte, tuli talle ikkagi asi uuesti üle seletada. Appi võtsin (tõsi küll muukeelse) seksuaalteemalise eakohase raamatukese ning me käisime selles olnud teemad pilt-pildilt, rida-realt läbi. Osade asjade kohta ütles ta, et seda ma juba tean... aga ma ei jätnud jonni, et me absoluutselt KÕIK selgeks teeksime. Vürtsitasin asju naljadega ning tuli selgitada ka koolis laste poolt demonstreeritavaid seksiliigutusi, et mis ja milleks need on ning kes ja kus neid kasutab ja kuhu need sobivad ja kuhu mitte. Põhjalikult pidin käsitlema armastuse, tunnete ja sealt tuleneva järeltulijate saamise teemat (ikka eakohaste sõnadega). Lisaks pidin seletama, kes on homod, lesbid ja pedofiilid. Kes neist ei ole ohtlikud, kes on ja kuidas neid ära tunda (ehk kuidas neid ära tunda ei saa - missugustes situatsioonides, mismoodi käituda, kust abi saada jne jne). Pidin lapsele seletama, mis vahe on lapsi armastaval homol ja lapsi armastaval pedofiilil...
Tegelikult on see kõik väga raske töö, lapsele ausalt, mõistlikult ja väga oluline, eakohaselt kõike selgitada. Julgustan vanemaid tegema korraliku eeltööd ja valmistuma selleks, et koolis tulevad need teemad kindlasti ette ja väga ootamatult. Siis peaksid lapsed olema valmis adekvaatselt mõistma, ohte teadma ning lollusi mitte matkima. Selleks peavad nad aga teadmisi omandama. Parem kui neid ei omandata tänavalt, internetist vaid ikka oma vanematelt.
