Tere
Minu 11 a laps uues koolis- Klassis on 8 tüdrukut ja 16 poissi. Distsipliin tundides leebelt öeldes halb (lärmavad, lobisevad, ei püsi paigal, ei kuula, loobivad prahti, kommenteerivad jne). Üks noor aineõpetaja on eriti mures, kuna tunni andmisest ei tule midagi välja. Õpetajad palusid lastevanematelt abi ja ideid, kuidas asja parandada. Oli koosolek lastevanematega ja lapsevanemad püüdsid midagi välja pakkuda näiteks rohkem tunnikontrolle, vaheagadest tunnile lisa võtmist jne.
Mina kui lapsevanem olen aga nüüd samuti tõeliselt MURES. Lapse hinded on läinud halvemaks ja aineõpetaja jutu põhjal võib järeldada, et tal on veel isegi head hinded. Õpikeskkond on väga halb. Kuna lapse iga on suht keerukas ja kõik halb hakkab kiirelt külge siis palungi teistelt abi.
Kuidas on teistel kogemused, kas sellised probleemid lahenevad ajaga mil lapsed kohanevad või on mõistlik kohe kooli vahetada.
Koolivahetamine enamasti pole hea lahendus, sellel on tihti probleemi süvendav ja kinnitav mõju. Murdumise ehk murdeiga vanus on kahtlemata raske. Selles vanuses arvestatakse eakaaslaste arvamustega ja vanemate/õpetajate mõju on võrreldes varasemaga hüppeliselt vähenenud. Kui sellel grupil tekib eakaaslaste seas arvamusliider, siis seda on raske murda. Liidri arvamused, väärtused, hinnangud on need mille järgi joondutakse. Tõenäoliselt on tegu praegu liidriga, kes ei väärtusta õppimist. Liidri eemaldamine klassist poleks lahendus, siis tuleks asemele õigepea uus liider, kes kannaks samu väärtusi.
Oluline on, et vanemad pakuksid lastele väljaspool kooli võimalusi sihipäraseks tegevuseks. Aidata leida lapsele tegevus, mis tõesti huvitaks. Vähetõenäoline, et võimalik pühendumine huvialale koheselt koolikäitumises muutust tooks. Eakaaslaste arvamus on selles vanuses väga oluline ja sellega vastuollu minek on lapsele mõeldamatu. Kui koolis on sotisaalpedagoog või psühholoog võiks klassimeelsuse muutmise osas kindlasti spetsialistilt abi otsida. Murdeealiste käitumisest on kirjutatud palju raamatuid ja üheseid vastuseid on raske anda.
Kuigi ma represseerivaid sekkumismeetodeid väga ei poolda, siis läbiproovitud ja tõhusaks osutunud lahendus distsipliini probleemile klassis on nn vanem pinginaabriks meetod. Laps, kelle käitumine on probleemne, selle vanem läheb ja istub klassis oma lapse kõrval. See eeldab muidugi, et vanemal on see töökohustuste kõrvalt mõeldav (tavaliselt piisab juba ühest päevastki, et muutus luua). Koosistumine tunnis on küll karm, kuid julgen öelda, et selline sekkumine on murdeealiste puhul väga tõhus. Pelgalt idee sellest, et peaks istuma oma ema/isaga, keda selles vanuses tihtilugu häbenetakse, ühes pingis oma klassikaaslaste juuresolekul, paneb last oma käitumise üle kontrolli võtma.
