Minu vanem poiss on 6 aastane ja kolisime alles tartusse. Peale tema veel 3 a kaksikud ja aastane pesamuna. Suhtkoht tõenäoline on, et lasteaeda suurem poiss enam ei jõua. On ju nende lasteaia kohtadega nagu on. Tähed oleme selgeks õppinud ja lugeminegi hakkab tasapidi sujuma. Numbreid tunneb ja mingi imevalemiga (ka minule suureks üllatuseks) on õppinud paarikümne piires korrutama. Seda ma tegelikult talle õpetanud ei ole. Üldse väga õpihimuline poiss. Väljas teiste lastega seltsib hästi, eriti tüdrukutega, sest nemad ei kakle ja nendega saab mängida huvitavamaid mänge (nagu ta ise ütleb). Üldse on ta väga viisakas ja heasüdamlik laps (paljud täiskasvanud kiidavad meie lastetuba ). Kuid kas ei tule edaspidi koolis (elus) see talle kahjuks. Ega ta väga oma õiguste eest seista ei julge, pigem annab järele. Ei saa öelda et see ainult kasvatusest on, sest kaksikud on hoopis teistlaadi poisinaasklid. Maailm on üsna karm ja enda eest tuleb seista! Kindlasti on ka teisi lapsevanemaid, kes on pidanud oma võsukese otse kodust kooli saatma. Ehk Jagate oma kogemusi. Kahjuks olen oma sõpruskonnas esimene kelle lapsed selles eas (enamikel neid veel polegi) ja nõu pole küsida kelleltki.
OK, võibolla näen tõesti tonte seal kus neid pole. Arvan vaid et on mõistlik olla valmis kui peaks probleemid tekkima ja olla õnnelik kui neid ei tekigi.
Ega soovitada ei tea midagi.
Aga mäletan, et mul endal oli kooli minekul esimeses klassis kohanemisraskusi. Olin kah kodune laps, aga lugesin, arvutasin vabalt ja ega olin sihuke vaikne. Õppimisega sain küll väga hästi hakkama, aga see keskkond tundus algul kohutav: lärm, trügimine, pidev vatramine, meeletu hulk lapsi ja seda ikka oma 35 aastat tagasi! Tänapäeval on asi kindlasti veel tormakam. Selline suur hulk lapsi võib algul araks teha.
Muidugi ei pea see reegel olema.
Eelkool on väga hea variant, eriti sama kool kuhu laps läheb. akadeemilised teadmised pole kõige olulisemad, vaid suhtlusoskus, probleemide lahendamine, adekvaatne käitumine teatud situatsioonides, oskus enda eest seista, seda eriti tänapäeva koolis. ei tohi jääda kuhugi nurka nutma. see teema lapsega kindlasti läbi arutada.
leidke palju võimalusi kus laps saab suhelda uute inimestega nii laste kui ka täiskasvanutega!
Kallis, Eve! Mõistan, et teie mure tuleneb sellest, et arvate, et headel lastel pole selles nn koledas maailmas kerge elada. Arvan siiski, et rahulik laps ei ole nõrk vaid tugev ja ta saab ka " koledas" maailmas hakkama. Ja rahulikud lapsed kasvavad tõenäoliselt koduses turvalises keskkonnas. Seega pole katki midagi, et laps läheb kodust otse kooli. Ka mina olin selline laps (küll palju palju aastaid tagasi), kuid kohanemisega mul raskusi polnud. Kirjutate, et laps on kiire õppija. Ka sotsiaalsed oskused on õpitavad. Andke lapsele võimalusi eakaaslastega suhelda ja mängida, et ta saaks oma suhtlemisoskusi harjutada. Eelkool on kindlasti tore ja vajalik ja seda võiks külastada, kui koolis ikka selline asi on. Lisaksin veel seda, et teie emana püüdke last julgustada ja usaldage teda ja tema võimet maailmas hakkama saada. Ta tõenäoliselt üllatab teid veel muuski osa kui arvutamises. Kui te aga väga muretsete, siis jõuab teie ebakindlus ja mure ka lapseni ja ta hakkab seda maailma kartma, "sest ema kardab nii väga". Soovin teile optimistlikku suhtumist ja probleeme hakake lahendama siis, kui need on käes. Seni aga nautige oma poja häid külgi ja toetage teda oma usaldusega.
Tahaksin teada, kas mu 6aastane poeg, kes järgmisel sügisel kooli läheb, on selleks enam-vähem valmis ning ka muidu uurida, mida kooliküpsuse testides küsitakse ja vaadatakse. Lasteaiast öeldi, et nad ei anna vanematele vastavat küsimustikku, et need lapsi kodus dresseerima ei hakkaks. Arvan, et see on ebaõiglane süüdistus ja mul on siiski nende nõudmistega õigus tutvuda. Kas keegi oskab nõu anda või mõne lingi panna?
). Kuid kas ei tule edaspidi koolis (elus) see talle kahjuks. Ega ta väga oma õiguste eest seista ei julge, pigem annab järele. Ei saa öelda et see ainult kasvatusest on, sest kaksikud on hoopis teistlaadi poisinaasklid. Maailm on üsna karm ja enda eest tuleb seista! Kindlasti on ka teisi lapsevanemaid, kes on pidanud oma võsukese otse kodust kooli saatma. Ehk Jagate oma kogemusi. Kahjuks olen oma sõpruskonnas esimene kelle lapsed selles eas (enamikel neid veel polegi) ja nõu pole küsida kelleltki.