Mul on väikeste vanustega vahed lastel
4last
poisid on peagi 4-aastaseks saavad kaksikud (poisid)
peagi 5-aastaseks saav poiss
sügisel 2-aastaseks ainus tüdruk
Tüdruk nii väga veel ei kakle aga just poisid on need kes kaklevad iga asja peale . Vahel on selline tunne et kui nad saaks siis nad vist lööksid maha üksteist . Tülli lähevad nii sõnadega kui rusikade/kätega/jalgadega . Vanem poiss oli vahepeal väga hea laps . Sai väga hästi aru et kui vennad löövad siis tuleb emmele/issile õelda et ise ei tohi lüüa ,aga nüüd on tema käitumine samasugune nagu noorematel . Käisime eile perega mänguasja poes et kõik saavad enale mingi mänguasja aga nad tegid seal nii kõva lärmi et tulime poest ära ja läksime hoopis teise mänguasja poodi . Ükspäev kui taksoga pidime sõitma ja kolm poissi taga ja mina ees istusin (mees ja tüdruk kodus) ma pidin neid korduvalt keelama . Ma juba mõtlen hirmuga selle peale kui nad kooli lähevad ja koolivaheajal üksi kodus peavad olema . Selline tunne on siis käib küll kodus pidev kaklemine ja emmel/issil telefonid kaebamistest punane. Sooviks lihtsalt et nad saaksid oma vahel hästi läbi . Issi on pidevalt tööl läheb vara jõuab õhtul pool 10 . Lasteaeda olen saatnud neid vähe ,kuna tean et sügisel pean tööl olema et saaksin seda viimast aega nautida . Ma pidevalt lähen lastega mänguväljakule sest seal nad ei kakle isegi kui nad mängivad koos siis neil on nii palju tegemist et nad ei kakle . Kodus on hullumaja kaklus,kakluse otsa .Ma tõesti soovin et nad sõbralikult koos mängiksid . Olen seda ka tähele pannud et emme või issi läheduses siis kaklevad .Hommikul kui lapsed on iseseisvalt ärganud ja nead pole tulnud meid äratama siis ma olen kuulnud kuidas nad kolmekesi oma toas mängivad sõbralikult ja keegi ei kakle
Soovite, et teie 4 last saaksid hästi läbi, kuid 3 poega kaklevad üsna tihti, Olete täheldanud, et kaklemist ei esine mänguväljakul ja tavaliselt ka siis, kui poised teavad, et teid ei ole läheduses neid korralekutsumas.
4-lapselises peres on lapse kasvamine kindlasti teistmoodi kui seda on 1-2-lapselises peres. Kuna peres on ka kaksikud, siis on peredünaamika veelgi ebatraditsioonilisem. Vaatamata sellele, et 4 ja 5 aastased lapsed on küll juba päris suured, on laste jaoks põhiküsimuseks ikkagi mitte niivõrd suhe õe või vendadega vaid suhe ema ja isaga. Selleks, et olla kontaktis ema ja isaga käib pidev omavaheline rivaalitsemine. Arvan, et selline muster on eelkõige tingitud 3-5 aastaste laste arenguülesannetest lähtuvalt. Tegu ei ole niivõrd laste omavahelise kaklemisega, kui pigem sellega, et lapsed (igaüks eraldi) ei ole võimeline oma emotsioonidega toime tulema. See on rohkem isegi bioloogiline kui käitumuslik protsess. Kas väsimusest või ükskõik, millisest lapse jaoks pettumust valmistavast sündmusest lähtuvalt, ujutavad stressihormoonid keha üle ja laps ongi hädas ja võimeline vaid reageerima. Lapsed kipuvad oma emotsioone üksteise peal välja elama just kõige turvalisema täiskasvanu juuresolekul.
Lastevahelisi konflikte saab vähendada, kui pühendate igale lapsele rohkem privaatset tähelepanu. Just mitte teistega koos, mitte teistega võrreldes jne. vaid vaja on emaga/ isaga kahekesi olemise aega. See on iga lapse arenguline vajadus. Iga laps tahab, et just teda kuulatakse, tema mõtteid (häid ja halbu) muutmata ja hukkamõistmata kujul talle tagasi peegeldatakse. Nii väheneb stressi tase . Kui laps saab vanemaks, õpib ta lapsevanemate mustrit appi võttes, oma negatiivseid emotsioone ise maandama.
Seniks aga vajavad lapsed abi ja suure tõenäosusega vajate ka teie vanematena abi, et eelmainitud laste vajadust täita. Võib olla saaksite oma pere igapäevase elukorralduse nii läbi mõelda, et lisaks teile on aeg ajalt toetamas ka keegi vanavanematest või mõni teine tore hoidjatädi.
soovin jaksu!
