Minu poiss on 1,8a. Mulle teeb veidi muret asjaolu, et laps annab teiste omavanuste lastega mängides nö "kergelt alla". Näiteks on tal 2 kuud vanem sõber, kellega tihti kohtub. Sellele poisile on kombeks peaaegu alati võtta minu lapse käest tema mänguasi ära. Minu poiss ei julge enda eest seista (on teiselt poisilt hammustada saanud kui üritab) ja annab üsna kiiresti oma mänguasja ära ja jääb ise nutma. Sama on juhtunud ka tänaval võõra lapsega ning üldse mitte olukorras, kus teine laps kisub asja ära. Näiteks sõitis minu poiss pealeistutava autoga. Temast mitu kuud noorem laps tuli uudistama ja katsuma autot. Minu poiss hüppas auto pealt ära ja hakkas karjuma (nagu oleks teine jõuga kiskunud). Teine laps jäi autot edasi katsuma, minu poiss ei julgend nende lähedale minna, karjus eemalt. Kas see on normaalne (lihtsalt selline iseloom) ja kuidas peaksin teda toetama?
Selle poisi puhul, kellega tihti kohtub, olen lapse emaga rääkinud, et me ei tohiks lubada asju ära võtta niimoodi. Kui väga kakluseks läheb, siis teine ema sekkub, aga enamasti jõuab minu poiss nutuga loobuda ja nii peangi mina oma nutvat last rahustama, samal ajal kui teine laps rõõmsalt minu lapse asjadega eemal mängib. Ei tahaks minna ja jõuga asju tagasi ka võtta
Teie poeg loovutab oma mängud kergesti teistele. Samas on ta ise häiritud ja nutab, kui selline asi on juhtunud. Küsite, kuidas last toetada.
Ma arvan tõesti, et see on normaalne. On ju täiskasvanudki mõned aktiivsemad ja protsesse alustavad, teised jälle olukordi hoidvad ja stabiliseerivad. 1,8 aastane laps ei peagi oskama veel oma emotsioone juhtida. Selles vanuses laps nutab tihti lihtsalt pettumuse väljendamiseks. See on tema aju normaalne reaktsioon. Lapsel on õigus nutta. Nutt maandab pinget. Seega tasub väljendada empaatiat ja öelda, et mõistate tema pettumust. Proovige lapse tähelepanu kõrvale juhtida, kuid kui emotsioonid lapse väga üle ujutavad, siis võtke ta sülle ja rahustage. Kui teie laps mängib ja teine laps tuleb asja ära võtma, siis võite öelda küll, et las tema nüüd mängib natuke aega ja siis sina saad pärast ka mängida. Võib ju ka käe mänguasja peale panna. Last ennast muidugi ei maksa puudutada. Kui mänguasi on juba omanikku vahetanud, siis võiks pigem oma last rahustada ja jätta asjad nagu on.
Kodus võiksite mängida mänge, kus samad situatsioonid päevakorral. Te küsite, kas võite võtta mänguasja, millega laps mängib ja kui laps ei luba, siis ei võta ja kui lubab siis jälle võtate mängu enda kätte. Siis arutate, miks mõnikord teised lapsed võtavad teiste käest mänguasju. Võite ka vaadata pilte ja arutada, kas võib teise mänguasja võtta ja kas see, kes annab teisele oma mänguasja mängimiseks on lahke jne. Näidake piltlikult, kuidas te ise “kaotusest” või ebameeldivast situatsioonist välja tulete. Usun, et niiviisi jätkates muutub teie laps peagi julgemaks.
