Tere,
Meie sitmendas klassis käival tütrel on tekkinud probleem oma klassiõega. Nimelt kuni kuuenda klaasi lõpuni oli tal nö südamesõbranna, kellega nad koos kõike tegid. Kuuenda klassi lõpu poole hakkas see sõprus lagunema.
Läbi aastate olen ma selles sõpruses näinud palju konkuentsi. St oluline on pidevalt näidata, et minul on, mina käisin ja teine pool siis on püüdnud üle trumbata.
Igatahes tänaseks on seis selline, et see sõprus oma vanal kujul on lõppenud. Lõppes see suuresti seetõttu, et meie tütre sõbranna hakkas teda naeruvääristama, pisut kiusama, õrritama. Võtab tema asju ära, norib tema välimuse, nime ja hobide kallal. Seda kõike mitte agressiivselt, aga pigem niimoodi üleolevalt, irvitavalt. Viimasel ajal näib ka, et ta on nii mõnegi klassikaaslase kaasa tõmmanud.
Tütar ütleb, et tema ainus soov oleks, et teine ta lihtsalt rahule jätaks...
Minu küsimus on, kuidas saame oma last toetada, mida soovitada, et ta suudaks end kiusamise suhtes kehtestada. Arvan, et praegu tuleb sellega võimalikult ruttu tegeleda, et tagajärjed ei oleks tõsisemad.
Kooli poole ma veel esialgu pöörduda ei tahaks, prooviks siiski esmalt ise oma lapsele nõu anda, toeks olla.
Taustainfoks ehk nii palju, et tütar on meil väga (vahel isegi liiga) kohusetundlik, rahumeelne ja pigem püüab probleeme vältida ning hoiab end tahaplaanile. Ta armastab nokitseda (käsitööd teha), joonistada ja olla lihtsalt iseendaga, ta on pigem erakliku loomuga. Usaldab rohkem täiskasvanuid ja naudib nende seltskonda. Omavanustega on tal keerulisem suhteid luua. Samas kalssiõde on pigem selline, kes jätab asjad õppimata, ei viitsi ei taha ja ei ole väga motiveeritud koolis tegutsema. Ta on mitmel korral ka deklareerinud, et temast niikuinii mingit asja ei saa.
Tegeilult ei tahaksi väga analüüsida selle tüdruku motiive selliseks käitumiseks, vaid aidata ja toetada oma tütart.
Teie seitsmendas klassis käival tütrel on tekkinud probleem oma endise südamesõbrannaga, kes justkui kiusab ja alavääristab teda. Küsite, kuidas oma tütart toetada.
Olukorral on kaks poolt. Esiteks see, et enesekindlat inimest ei ole võimalik kiusata ega alavääristada. Teisalt on provotseerijal alati mingi oma lugu, oma motiveerivad tegurid. Seega, selleks, et olukorda muuta, on vaja mõista, mis on kiusaja ajend just nii käituda. Kõige olulisem on aga konteksti arvestamine ehk miks asjad toimuvad just nüüd ja praegu.
Kui vaadelda konteksti, siis on ilmselt kõige olulisem tüdrukute vanus. 14 eluaasta paiku on lapsed n.ö. astumas tõelisesse teismeikka. See on vanus, kus laste käitumine muutub ebaloogiliseks. See on elu etapp, kus kõige normaalsem käitumine on ebanormaalne käitumine. Hormonaalsed muutused, mis aset leiavad, kutsuvad esile väga kõikuvad emotsioonid. See on etapp, kus katsetatakse, pettutakse, elatakse äärmuslikult välja oma tundeid või vastupidi tõmbutakse rohkem endasse. Erinevad etapid teismeeas on varieeruvad, ei ole selgepiirilised ja on väga individualsed. Teismelisele on omane regressioon ja seda eriti suhete tasandil. Kõik probleemid ja konfliktid, mis on esinenud, kerkivad uuesti esile. See on teatav eluliselt vajalik kriis, kus vastandutaks end kogu maailmale. See on n.ö. raamistik. Lisan ka vastuse lõppu lühikokkuvõtte erinevate võimalike käitumismustrite kirjeldustest erinevas vanuses.
Teismeeas kõigub jalgealune ka kõige tasakaalukamal noorel. Ikka tekivad kahtlused ja ebakindlus. Kui tütar tahab sel teemal meelsasti arutleda, siis võiksite koos mõelda, mis võiks olla selle endise sõbranna ajend, miks ta niiviisi käitub. Mõistmine aitab olla olukorrast üle. Kui teist tüdrukut tõeliselt mõista, siis on võimalik talle tema tegevust tagasi peegeldada. Näiteks, kui öeldakse:“Sa oled niiiiii tubli! Sul on jälle kõik õpitud!“ Siis võiks rahulikult vastata kommenteerija sügavat sisemist tunnet peegeldades: „ Sul on kade meel, sest sa ei tea mida oma eluga pihta hakata/ milles sina võiksid hea olla/...“ Või siis lihtsal:“ Jah, tõepoolest. Ma tean, milles ma olen hea ja mida ma tahan elus ära teha.“ Sellistes vastustes tasuks jääda võimalikult lakooniliseks ja täpseks. Kui võimalik, tasuks sundida end tasakaalukaks ja rahulikuks (kuigi kõik ehk sees keeb). Kindlasti vastab kiusaja, midagi oma kaitseks ja ehk naerab või üritab uuesti. Kui tütar jääb rahulikuks, siis kiusaja ei saavuta oma eesmärki. Ta ei suuda oma tundeid teise peal välja elada, sest oodatavat emotsionaalset reaktsiooni ei teki. Ajapikku tõuseb seeläbi tütre autoriteet kiusaja silmis ning ka ülejäänute klassikaaslaste silmis. Tütar võiks ka lihtsalt ja ausalt peegeldada iseennast: „Kui sa nii ütled, siis ma tunnen, et sa soovid mind solvata. Paraku see ei mõju mulle. “
Ilusat õhtut!
Eelteismeiga (tüdrukud 10-12 aastased, poisid 11-13 aastased)
Mõned tüdrukud käituvad väga poisilikult. Seltskonnas on vaid poisid, riided nagu
poistel. Enne võis olla rahulik ja tagasihoidlik tüdruk. Sport ja liikumine on ”in”. Oluline on sel ajal suhelda poistega ja isadega. Tihti on tüdrukutel üks parim sõbranna. Samas on tihti kolmnurksuhted, kus sugu pole nii tähtis. Suhteküsimused on üldse väga olulised, s.h. kes on kellega parim sõber? Tüdrukud võivad olla enne ja peale menstruatsiooni algust justkui pöörased (ei tule oma tunnetega toime). Eriti poisid muutuvad laisemaks, räpasemaks, neil on halvem tulemus koolis. Olulised on seiklused, mängud poisilike tüdrukutega. Need, kes loevad rohkem, elavad seiklusi välja läbi oma lugemise. Tuleb juurde agressiivsust, vägivalda. Nii poised kui tüdrukud on raskesti juhendatavad. Esineb varguseepisoode tavaliste laste juures. See seotud superego
arenguga. Tehakse iseseisvuse katsetusei: “Kas saan hakkama?”. Poistel on eriti oluline suhe omasoolise isikuga ehk siis poiste grupiga. Võivad tekkida vastuolud kodus ja koolis. Kui ema on väga jõuline, võib tekkida lapsel n.ö. vaikiv kaitse. Täiskasvanu roll on olla kõrvalseisev ja olemasolev, kui laps peaks nõu/ abi küsima. Mõnikord on vanema asemel selleks treener, vanaisa või mõni teine kaugem täiskasvanu, sest oma vanemad on liiga “lähedal”. Esineb vastuolulist käitumist, sest teismeline ei taha sõltuda, kuid ikka on mõnus, kui hoolitsetakse ja hellitatakse. Kõige stabiilsem käitumine teismeliseeas on ebastabiilne käitumine! Võivad esile kerkida erinevad foobiad. Neurootilisus ei ole patoloogiline. Esinevad uinumisraskused. Paljud kasutavad tänu kõikuvatele hormoonidele tekkinud emotsioonide kõikumise tasakaalustamiseks valjut muusikat. See peegeldab nende hinges toimuvat.
Varane teismeiga (tüdrukud ja poisid 12-14 aastased)
Katsetatakse piire: „Kui kaugele võin minna? ”Oluline vanemate poolt on diplomaatia. Lastel võib olla suur loomaarmastus, kuid tihti ei suuda looma eest hoolitseda. Armastusobjektid vahelduvad tihti. Gruppi kuulumine on väga oluline. Gruppides on spetsiifilised väärtused, oma struktuur ja hierarhia. Välimus on oluline. Algul nauditakse gruppi kuulumist, sest selle kõigega on hea täita oma siseruumi, hiljem võib tekkida vastandumine ja probleeme grupile allumisega. Mõnikord mängitakse täiskasvanute või kaaslaste peal välja oma sisekonflikte. Tihti ollakse võimelised manipuleerima täiskasvanutega ja neid ka tülli ajama. Täiskasvanu, eriti vanemate ja õpetaja reageering peaks olema professionaalne. Mõnikotd muutuvad suhted isaga just siis keerulisemaks. Sel perioodil esineb palju nartsissismi, ka riskikäitumist. Muututakse vanemate suhtes agressiivsemaks. Kodus, oma territooriumil, võib valitseda kohutav segadus.Perioodile iseloomulik vastuolulisus tekitab lapsel endal süütunde... Miks ma käitun nii oma vanematega? Peaksin neid armastama? Enese eest hoolitsemine muutub ühest äärmusest teise.
Tõeline teismeiga (tüdrukud 14-16, poisid 14-17)
Palju on sama, mis eelmistes perioodides. Esinevad probleemid oma kehaga.
See on ka intensiivne tunnete period… paanika, nutt, rõõm, süüvitakse rohkem iseendasse, tihti egoistlikud, nartsisisslikud, ükskõiksed teiste suhtes, küsimus- kes ma olen? Proovitakse ja katsetatakse. Hakatakse rohkem tähelepanu pöörama mõtetele ja tunnetele, mis enda sees. Loovus on siis kõige paljutahulisem. Muusika, mis on hüplev ja katkendlik, mis täidab ruumi, aitab tasakaalustada sisemust. Peetakse päevikud, et väljendada oma mõtted ja tunded. See on võimalus iseendaga üksi olla, raskete mõtetega toime tulla. Riskikäitumine võib jätkuda. Surm ei ole justkui oluline. Kui siiski midagi juhtub, siis tekib segadus ja katastroof. Tunnevad end mõnikord üksikuna, mõtlevad enda üle. Tekivad esimesed tõsised suhted. Tüdrukud armuvad tihti läbi sõbranna ( sõbranna poissi). Sõbranna räägib teisele sõbrannale ja see elab läbi täpselt sama. Esineb tugevat vajadust sporti teha. See aitab saada kontrolli keha üle, seksuaalsuse üle.
Hiline murdeiga ( tüdrukud 16-17, poisid 1
Veidi kõike eelmistest perioodidest, kuid küsimus „Kes ma olen?“ hakkab minema üle küsimuseks „Mida ma tahan saada?“. Vaadatakse tulevikku. Sotsiaalsed suhted on juba põhiliselt väljakujunenud.
