Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lastevahelised tülid :: Lastevaheline tüli

mariana
Külaline
Postitatud 21.09.2012 kell 15:33
Tere. Poiss on 5-aastane ning käib juba mitmendat aastat lasteaias. Viimasel aastal on tal olnud üks sõber (nagu ta ise räägib), kes käib temaga ühes lasteaiarühmas. Mõni kuu tagasi juhtus neil insident, kus minu laps lõi seda nn sõpra ning ei lubanud kellegil teisel temaga mängida, samuti ei mäninud ise. Tulemuseks oli, et see lapse sõber keeldus tulemast mu lapse sünnipäevale, kuma lapse ema sõnul on ta väga solvunud ning ei taha midagi mu lapsest kuulda (kõik leidis aset suvel). Sügisel lasteaeda tulles on see sõber täielikult muutunud, vaheapeal suhtleb mu lapsega, kuid enamjaolt ajab teda ära ning räägib, et ta pole ta sõber. Lisaks on sellel sõbral sünnipäev tulemas, kuhu mu laps pole kutsutud. Mu laps on väga õnnetu. Minu jaoks on arusaamatu, et 5-aastased lapsed peavad meeles tülisid ning on kardinaalselt muutunud oma käitumist. Loomulikult olen ma selgitanud (mitte üks kord), et selline käitumine on minu lapse halva käitumise tulemus ja samuti et vägisi ei saa kellegi sõber olla, kui teine ei soovi siis tuleb ta rahule jätta, kuid kahjuks mu laps ikka ja jälle üritab ning tulemuseks on et muutub veelgi kurvemaks. Kuidas oleks õige taolises olukorras minul, kui lapsevanemal käituda, mismoodi teha lapsele selgeks, et vägisi ei ole võimalik kellegile meele järgi olla. Lisaks mulle tundub, et selle sõbra vanemad on kogu olukorra üle paisutanud ning kodus toimub nö pidev selgitamine kui halb mu laps on. Ette tänades
Õnne Aas-Udam
Psühholoogiline nõustaja, Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 22.09.2012 kell 14:57
See, et lapsed on omavahel sõbrad ning siis tülitsevad- on päris tavaline olukord. Konflikte ja erimeelsusi esineb kõigil, kes suhtlevad ja oluline polegi mitte tülideta suhe - vaid arusaam, et tülid on paratamatu elu osa (nii lastel kui täiskasvanutel) - ja neid saab rahumeelselt lahendada. Konflikti positiivne aspekt ongi näiteks see, et õpime teineteist paremini tundma ja koostöös mure lahendama.
Samuti saab nõustuda teie poolt tooduga, et vägisi ei saa keegi kellegi sõber olla. Sõprus sisaldab vastastikust sümpaatiat, positiivseid tundeid, ühiseid huvisid jne. Sõber olemine tähendab ka teise aktsepteerimist sellisena, nagu ta on ja võimet andeks anda - sest kaotada oleks ju rohkem kui võita.
Viieaastaste laste arengutase on selline, et ta mõistab juba teise inimese tundeid ja mõtteid; suudab oma tundeid väljendada; suudab juba kuigivõrd vastutada oma tegevuse eest; naudib gruppi kuulumist ja eakaaslaste seltsi ning - on tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tugevalt lapse enesehinnangut.
Seega on sõprussuhted lastele olulised ja teie juhtumis kirjeldatud olukord, kus teie poeg käitus sõbraga ebaõiglaselt (lõi teda, keelas teistel temaga suhelda ja keeldus sellest ka ise), kuid soovib nüüd olukorda muuta - ära leppida, andestust leida ja taas sõber olla. Ja on õnnetu, et sõber ei lepi temaga ära, ei kutsu oma sünnipäevale.
Lapsed alles õpivad sotsiaalseid oskusi, seda kuidas tülitseda, ära leppida, sõber olla. Praegust olukorda võib võtta kui suurt õppetundi ja mis iganes moel see laheneb, saavad osapooled kogemuse inimsuhetest ja nende hoidmise olulisusest.
Parim, kui tekkinud olukorra lahendavad poisid omavahel, tüli on ju nende vahel. Aidata saaksite oma poega õpetades, kuidas seda teha. Võiksite läbi mängida (rollimänguna), kuidas teie laps võtab sõbraga kontakti, mida ütleb. Näiteks: "Olen kurb ja päris õnnetu, et sa minuga mängida ei taha! Mina tahan sinuga koos mängida ja sõber olla. Tean, et tegin sulle liiga-palun anna andeks!"...
Kui kasvatajatega on hea kontakt, võiksite kaasata neid- on päris tavapärane, et lasteaias käsitletakse sõpruse teemat ja kuidas tülisid lahendada. Ehk on sellest abi.
Ühe võimalusena võite kontakteeruda poja sõbra vanematega ja paluda neilt abi - koostööd. Anda poistele võimalus midagi peredega koos ette võtta - see tähendab aga, et vanemad suudavad omavahel suhelda ja mõistlikult võtta olukorda, et lapsed on tülis.
Seda kõike pakuksin välja seetõttu, et siinkirjutajale tundub - teie lapsele on sõber väga oluline ning ta ei suuda leppida kujunenud olukorraga.
Loomulikult otsustate lapsevanemana, mis (ja kas üldse) on teie lapsele parem viis kriisi lahendamiseks. Kahjuks head retsepti siinkohal anda ei saa...
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!