Kuidas lahendada lastevahelist tüli ilma, et annaks ühele osapoolele õigust. Mul 9aastane poeg teatas täna hommikul suure vihaga peale seda kui olin sekkunud tema ja õe (7a) vahelisse tülitsemisse (nad kaklesid teleka puldi pärast), et ma annan A-LA-TI õiguse õele!!! Tüdruk vaatas multikaid esimesena ja siis tuli poiss ja tahtis mingit filmi vaadata, mis tal eile pooleli oli jäänud. Ütlesin siis nii, et Emma vaatas enne multikaid ja et ta võib filmi vaadata pärast kooli. Poiss oli päris vihane ja marssis oma tuppa ega rääkinud hommiku otsa minuga sõnagi. Kuidas sellises olukorras käituda?
Laste omavahelised tülid on väga sagedased. Osad lapsed suhtlevadki tülitsedes nagu oleks see omamoodi suhtlemise vorm. Tegelikult see nii olema ei peaks.
Teie poolt toodud kirjelduses võib laste omavahelise tülitsemise tegelik põhjus peituda hoopis varasemas ajas, mitte teleka puldi jagamises. See on vaid nn "jäämäe" ülemine osa.
Kuidas jõuda nn "jäämäe" alumisse ossa?
Kui lasped juhtuvad uuesti mistahes olukorras tülitsema, siis võtta nad enda juurde ja hakata koos lastega olukorda arutama. Selleks kasutada aktiivset kuulamist, tunnete mõistmist. See on olukord, kus kumbki laps saab rääkida, mis on juhtunud. Vanema roll siinjuures ei ole konflikti lahendamine, vaid olla konflikti lahendamisel vahendaja rollis. Vahendaja tähendabki erapooletut arutluse suunamist seni, kuni lapsed jõuvad selgusele olukorra tegelikes põhjustes. Täiskasvanu peaks olema siinjuures väga tähelepanelik kuulaja ja tunnete peegeldaja ja mõistja.
Kui tülitsemise põhjus on teada, siis on järgmine samm: "Mis me siis nüüd teeme?". Lahendusvariante pakuvad nii lapsed ise, kui ka arutlust juhtiv vanem.
Kui suudame sellisel viisil olukorda lahendada, siis ei jää lastele tunnet, et ühte hoitakse rohkem, teist vähem.
Aega ja kannatlikku meelt!
