Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lastevahelised tülid :: Kahe ja poole aastase toimetulek muutustega ja pisivenna nutuga

Janika
Külaline
Postitatud 15.11.2008 kell 14:30
Tere!
Meie perre sündis 2a ja 3k vanuse tütre kõrvale pisipoeg, kes tänaseks on kahekuune. Sellega seoses muutus esimene laps kui äravahetatuks:
- tema tavavastuseks ema või isa pakkumistele on "ei" (ei soovi riidesse panna, õue minna, süüa, mängutundi minna jne),
- lisaks keeldub ta lõunal magama (algul proovisime teda saada magama nii jalutades kui toas mitu tundi lugedes, rahulikult voodi kõrval istudes, tänaseks oleme loobunud, kuna ta tuleb voodist jätkuvalt välja, öeldes, et tal ei ole und! Ja ma ei suuda teda veenda vastupidises, sunniga aga last voodisse ei soovi panna, oleme seda proovinud, et hoiame teda voodis, kuid see rikub ju tuju veelgi). Kas oleks siinkohal soovitada mõnda viisi lapse lõunaunele suunamiseks?
- suurimaks mureks on aga tütre reaktsioon beebi nutule. Kui beebi nutab, hakkab tütar vahel, eriti õhtul, mil väsimus on suurem, äärmiselt valjult röökima, ise karjuma - kas lihtsalt või siis venna nime -, mis omakorda ehmatab beebit ning vallandab meeletu nutu- ja kisakoori. Olen tütart algul tema tuppa saatnud, öeldes, et mulle ei meeldi karjumine ja beebil on samuti kõrvadel valus, seega peame me olema eraldi tubades. Küll aga ei muuda see sisult midagi. Millisel moel võiksin suunata teda armukadedusega paremini toime tulema, kuna sellised õhtud on äärmiselt kurnavad.
Olen seletanud, mis põhjustel vend nutab, olen öelnud, et peale venna rahustamist võtan kohe ka tütart sülle, tütart samal ajal paitanud jm, kuid karjumine ei vaibu alati (läheb vahel üle täiesti hüsteeriliseks nutuks, et mul tuleb beebi eraldi panna ja teda lutiga rahustada üritada ning vanema lapsega tegeleda) ning esmaseks reaktsiooniks jääb see ikka, kui beebi õhtul nukramat häält teeb.

Tänades
Janika
Angela Jakobson
Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 18.11.2008 kell 16:39
Tere,
Teile murettekitavad tütre käitumised võivad olla seotud küll väikse pisivenna sünniga, kuid kindlasti on oma osa ka 2 eluaasta arengulistel muutustel. Kahe aastane laps on jõudnud oma arengus Mina-tunnetuseni. Selle perioodiga käivad kaasas oma soovide ja tahtmiste tugevamad väljendused (protest, ei ütlemine jms).
Lapsel on vaja harjuda uue pereliikmega. Enne oli ju tema see, kes oli kõige väiksem ja sai kõigi (sh vanemate, vanavanemate, külaliste) jagamatu tähelepanu osaliseks. Nüüd tuleb õppida seda tähelepanu jagama väikse vennaga. Väiksest tütrest on saanud äkki vanem õde. Hoolimata uuest rollist, mis nihutab tüdruku vanema õe rolli (väga väike suur õdeSmile ), on ta siiski väike tütreke, kes vajab väga teie mõistmist ja tähelepanu.
Loomulikult nõuab imik (eriti oma ärkveloleku ajal) palju tähelepanu erinevate toimingute läbi – söötmine, mähkmevahetus, vannitamine jms. Püüdke tütart neisse tegevustesse tema huvi korral kaasata (las ta ise ulatab teile vahetamiseks kapist mähkme, vannitamisel väikse topsiga valab vett tita jala/käe peale jms). Nii saab temagi osa tähelepanust ja rohkem tuttavaks uue pereliikmega. Kui laps ei soovi aga nendes tegevustes veel osaleda, siis ärge sundige. Andke aega. Õhtusel ajal kui tital kehva tuju ja tütar ka väsinud pikast päevast oleks väga hea kui keegi saaks olla Teile abiks. Nagu Te ka ise ütlete on lapse reaktsioon tõenäoliselt just väsimuse tõttu ägedam. Seda enam - kui pole õnnestunud ka kosutavat lõunaund magada – võib arvata, et väike printsess on omadega õhtutundideks täitsa läbi. Üks võimalus olukorda leevendada oleks õhtune rolli jaotus, sel ajal kui ema on imikuga ametis siis pakuks isa võimalikult palju tähelepanu pisitütrele. Kui püüaks tõlkida lapse õhtuse terava reaktsiooni tita nutule – siis pakun, et see võiks olla midagi sellist …„Olen väsinud, tahan ka tähelepanu”. Seega, sellepärast siin ei aitagi Teie selgitused, miks väikevend nutab jms. Laps soovib saada sõnumit, et temast hoolitakse ja talle pööratakse tähelepanu.
Oluline oleks ka see, et Teil oleks päeval aeg (nt 30 min), kus saate olla ainult tütre päralt. Kas on see siis see aeg, kui tita magab või saadate tita väiksele jalutuskäigule koos isaga vms. See on aeg ainult teile kahele olemiseks – kus laps saab tunda jagamatut tähelepanu ja ema on „kättesaadav” tema jaoks ka füüsiliselt (võimalus sülle pugeda, ilma väikevennaga konkureerimata).
Lõunaune kohta lugege foorumis Lapse arengu teema alt vastust murekirjale „Laps ei taha enam magada lõuna und ega uinuda omas voodis.” Kui õhtul hakkavad kõik asjad ebaõnnestuma ja oma emotsioonidega ei saada enam toime on see märk sellest, et päev on olnud lapse jaoks liialt pikk ja paus puhkamiseks on oluline päevaplaani planeerida. Laps saab selles vanuses ärkveloleku ajal tohutult palju uut informatsiooni: väga palju on avastada/õppida – sellesse tegevusse on haaratud kõik tajud. See avastamine, õppimine, ümbrusest osa saamine tagabki lapse arengu. See kõik on aga hirmus väsitav. Kogutud informatsiooni töötlemiseks on tarvis puhkust – und.
Seega siis, suurenenud perekonnas, et kõik osalised tunneks ennast hästi ja armastatult – püüdke vanematena jaotada oma tähelepanu ja kallistusi mõlemale lapsele rohkesti (ärge ka teineteist unustage). Eriti suurtes kogustes vajab seda praegusel hetkel aga väike vanem õde.


Postitus muudetud Angela Jakobson poolt.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (3)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!