minu 8 aastane tütar on pidanud koolis kannatama kiusamist, teda tögatakse lühikese kasvu pärast ja ma ei saagi aru, mille pärast veel. Lihtsalt on tema ilmselt üks nö. väljavalitutest, keda narrida. olen püüdnud talle toeks olla ja jutt, et õpetajat teavitada on jama, sest narrijad on klassijuhataja lemmikud, alati õiged ja süütukesed. teise klassi eliit,kui nii võib öelda. Vahepeal oli juba enamvähem, kiusu peaaegu polnud. Aga nüüd on vist jälle. Tütar ehmatas mind jutuga, et ta enam ei jaksa elada, lihtsalt ei suuda ja kõik. ta ei osanud öelda põhjust, kiusamise kohta ta eriti rääkida ei taha, ilmselt on hinges valus. Aga kuidas peaks reageerima ema, kelle laps enam elada ei taha?
Igal emal on valus näha, kuidas lapsel on mure. Kindlasti on eriti raske kuulda, et lapsel puudub elurõõm.
Läbi interneti on teid raske aidata. Laps vajab vahetut kontakti spetsialistiga.
Näiteks Tallinnas soovitaksin kontakteeruda Piret Visnapuuga Mustamäe lastehaiglast, tema nr on 6977112. Samuti kiidetakse samas haiglas Ave Orgulast.
Parimate soovidega.
