Sain hiljuti lasteaiast tagasisidet, mis mind tõeliselt murelikuks tegi - nimelt seltsivat meie äsja viieseks saanud poeg rühma kõige halvemini käituva lapsega. Muidu olevat laps lahtise peaga ja ka kannatust jaguvat oma asjade lõpule viimiseks, vaatamata sellele, et ta on üsna raskesti kohanev ning mitte väga aval suhtleja. Selle lapsega koos olles aga muutuvat ka meie laps - kiusab teisi sõnaliselt ja füüsiliselt, on egoistlik, räägib vastu, ülbitseb... Meie jaoks oli see ehmatav - kodus tal sellist käitumist märgata ei ole ning kõik asjad oleme omavahel saanud selgeks rääkida. Oleme ka iga päev lasteaia teemadel vestelnud, kuid ta ei ole kunagi kurtnud, et on saanud riielda vms... Peale saadud infot rääkisime lapsega põhjalikult - ta saab väga hästi aru, mida ta on valesti teinud ja miks nii käituda ei tohi, kuid ta ütles ka, et kui ta seda kiuslikku kaaslast kampa ei võta, siis see lööb ja narrib teda või ütleb lapse ema-isa kohta halvasti. Edastasin kasvatajale saadud info, kuid olen ikkagi mures - saan aru, et kasvataja ei saa ju päev otsa lastel silma peal hoida, kuid ka ma ise ei saa ju päevad läbi lasteaias lapse kõrval olla ning selgitustööd teha... Samuti ei saa laps päevad läbi ühe lapse eest rühmas hoiduda - ning kaua üks viiene laps seda teha jaksakski...
Tegu on väärtushinnangute teemaga. Lapse vanemaks saades suurenevad ka kontaktid nende uute kontaktide seas on kindlasti neid inimesi, kes käituvad meile arusaadavalt ja aktsepteeritult ja ka neid, kelle käitumine on taunimisväärne, meie väärtustele ja heast/halvast arusaamisele ristivastupidised.
Seda pole võimalik kuidagi ära hoida meie ümber on erinevaid inimesi.
Hetkel on õige aeg kus alustada selgitustega, kuivõrd vanuse tõustes saabub lapse arengus ka selline periood, kus lapsele muutuvad esmatähtsaks eakaaslaste seisukohad ja siis võib olla vanematel oluliselt raskem tema valikuid mõjutada.
Selgitamine, erinevate situatsioonide läbiarutamine mitte moraliseerivalt, vaid arutlevalt. Selgitada ja rääkida kuidas erinevates olukordades saab veel käituda, mis on sellise käitumise kasud ja kahjud, kuidas teised võiksid ennast tunda jne. 5 aastase lapse sõnavara ja analüüsioskus võimaldavad juba päris laialdast analüüsi. Situatsiooni, kus lasteaias on nn halvasti/ mitteaktsepteeritavalt käituv laps, siis seda võib võtta kui väga head võimalust, mida saab kasutada oma lapse väärtushinnangute kujundamiseks ja õpetamiseks.
