Minu 6-aastane heidab mulle ette, et ma annan alati õiguse tema vennale, kes on 5-aastane. Samuti suhtub vanem poiss nooremasse õelusega, kiusab teda tahtlikult ja lükkab päris jõuga. Samuti kui nende vahelist tüli lahendama lähen, siis on vanempoiss NII pühaviha täis, et mul tuleb hirm peale. Ma enda arust olen kogu aeg neid võrdselt kohelnud ja ma üldse ei saa aru, mis ma valesti teen või kas laps saab olla lihtsalt pahatahtlik...
Tere!
Laste sellise käitumise kirjeldus viib koheselt mõttele, et laste omavahelistes mängudes või igapäevases suhtlemises on jäänud mingi probleem lahendamata. Tavaliselt osutub selleks ebaõigluse tunne: mind ei kuulatud, mind ei mõistetud. Me alati ei kuule ega näe, kuidas lapsed omavahelisi tülisid lahendavad. Me reageerime napisõnaliselt siis, kui näib, et tüli on väga suureks läinud. Ebaõigluse tunne käivitab viha ja kättemaksu tunde.
Sellises suhtlemismustris tavaliselt laste omavahelised tülid võimenduvad ja tegelikult ei saagi enam aru, mille pärast nääklus tekkis. Põhjus võib peituda aga hoopis varasemates arusaamatustes.
Kuidas selgust saada, mis on tegelik tülitsemise põhjus?
Laste omavehelistes tülides on vanem vahendaja, mitte kohtumõistja ega lahenduste pakkuja. Kindlasti aitavad olukorrale selgust tuua empaatiline kuulamine, tunnete peegeldamine, probleemi lahendamise kuue astmeline meetod. Eesmärk on aidata lastel endil oma probleeme lahendama.
Julget pealehakkamist!
