|
Anny
Külaline
|
|
Postitatud 09.05.2006 kell 12:45
|
Minul on 4 aastane tütar.Alates jaanuarist kolisime uude kohta elama ja sellega seoses vahetasime ka lasteaeda.
Varem käis suures linna lasteaias nüüd väikses maakonna omas.
Tüdruk on seltsiv ja aktiivne, uute kasvatajate jaoks ehk liig aktiivne.
Talle meeldib olla keskpunktis, et temaga tegeletaks ja räägitks.
Kohati tundub, et ta on ka rohkem kui keskmine laps sõnakuulmatu.
Kui tema ei tegele ja ei suuna siis kipub ta teisi kiusama ja pahandusi tegema.
Kasvatajtel puudub kogemus sellisete lastega, laiutavad käsi.
elmises lasteaias oli ta 2 aastat väikeste rühmas kus olid ühed ja samad kasvatajad.Aga 2005 sügisest läks suuremate rühma uute kasvatajatega.
Ja 2006 aastast jällegi uus lasteaed ja uued kasvatajad.
Kuidas antud olukorras käitud?
|
|
|
Päka
Külaline
|
|
Postitatud 12.05.2006 kell 00:34
|
|
laps vajab aega, et olukorraga harjuda. kui mitu korda olnud viimasel ajal muutusi. Laps vajab konkreetseid piire ja kasvataja ülesanne on neid seada. Uues kohas katsetab laps jälle, millised reeglid on selles kohas kehtivad. See minu arvates suht normaalne.
|
|
|
Liane Leesment.
Külaline
|
|
Postitatud 15.05.2006 kell 23:59
|
Olete kaks korda viimase aasta jooksul vahetanud lasteaeda ja hiljuti ka elukohta. Lasteaiavahetus on kindlasti lapse jaoks suur muutus. Uued kasvatajad, rühmakaaslased, reeglid, üleminek suurest linnalasteaiast väiksemasse maakonna lasteaeda, lisaks veel ka elukohavahetus. Suur osa lapsele teadaolevast maailmas on viimase aasta jooksul muutunud.
Kindlasti on selline olukord lapsele stressi tekitav ning kohanemine võib võtta aega. Lapse turvatunne võib saada häiritud ning tekitada lapses hirmu (järsku peab jälle lasteaeda vahetama, või kolima). Antud juhul kuna tegemist on mitmete oluliste muudatustega lapse elus võib tõesti see kohanemisperiood olla ka pikem.
Kuidas vanemana antud olukorras käituda? Püüdke olla igati lapsele toeks. Võtke aega lapsega peale lasteaeda näiteks üheskoos ajaveetmiseks, rääkige päevast ja lasteaias toimunust jne. Laps saab sellisel juhul oma emotsioonid välja elada ja ka iseendas toimuvaga parema kontakti. Sellises vanuses lapsel on ise raske stressorite ja muremõtetega toime tulla ning nad ei saa ise ka mis täpselt toimub. Seetõttu on eriti oluline lapsega rääkimine, tema kuulamine ja tunnete peegeldamine. Lähedane ja turvaline side vanemaga aitab lapsel ka üldist tasakaalu taastada ning hirmudest võitu saada.
Kindlasti vajab laps antud perioodil mõnevõrra rohkem tähelepanu. Ka lasteaiaõpetajatele tuleks rääkida, et lapse elus on toimunud mitmeid olulisi muudatusi. Maapiirkonna lasteaedades on küll enamasti väiksemad rühmad ning kasvatajatel ehk ka enam aega pöörata lastele individuaalset tähelepanu, kuid kindlasti aitab kaasa vanema ja kasvatajate ühine toetus ja koostöö.
See kuidas konkreetne laps reageerib selliste elumuutuste puhul või kui kiiresti ta kohaneb, on väga individuaalne. Mõnel lapsel läheb vähem aega, teisel kauem. Vanemana tuleb ühtviisi olla selle protsessi toetajateks ja hõlbustajateks. Kõige olulisem on mitte last hukka mõista või hurjutada. Lapse ebasoovitav käitumine (teiste löömine, mänguasjade äravõtmine, n- pahanduste tegemine jne) väljendavad enamasti lapse tähelepanu soovi. Lapsel puuduvad efektiivsed oskused oma tunnetega toimetulekuks ja ta kasutab talle kättesaadavaid vahendeid.
Kindlasti on neljas eluaasta ka arenguline periood, kus lapsed katsetatavad piire, õpitakse grupireegleid ja teistega arvestamisoskuseid jne. Kindlasti on oluline lapse ebasoovitava käitumise korral talle seda ka kommunikeerida: Kui sa lööd Matut, siis saab Matu haiget jne Püüdke kasutada mina-keelt ning vältida keeldusid ja käske (ära tee, jäta järgi, sa oled nii paha laps jne). Ära-keel ei ole eriti efektiivne, eriti mida rohkem seda kasutada. Kui laps saab pidevalt ainult negatiivset tagasisidet, siis saab kahjustada ka tema enesehinnang ja turvalisustunne. Viimased on aga terve mina-pildi kujunemisel ühed olulisemad alused.
Võttes kokku eelpool kirjutatu, soovitan teil ennekõike võtta aega lapsega rääkimiseks ja tema aktiivseks kuulamiseks! Sellega aitate lapsel paremini oma emotsioonide ja hirmudega toime tulla. Väljendage oma heameelt ja andke positiivset tagasisidet, ka see aitab turvatunde taastamisele kaasa.
Pikemalt saate selle kohta lugeda Th. Gordoni raamatust Tark lapsevanema.
Kõike paremat soovides,
Liane Leesment
Gordoni Perekooli koolitaja
Postitus muudetud Liane Leesment poolt.
|
|
