Millise seisukoha olete võtnud oma lastevaheliste tülide lahendamisel?
Kas te ei sekku üldse nende asjadesse?
Toimite nagu kohtusüsteem?
Annate õiguse sellele, kes tavaliselt "parem" laps?
Nüüd, kus lapsed on suuremad - 6,7 ja 10, olen üha enam seda meelt, et parem on kui lapsed oma tülidele isekeskis lahenduse leiavad. Kui vanem läheb iga tüli, kaebamise või emmetamise peale asju klaarima, siis mulle tundub, et lapsed õpivad hädaldama ja vassima.
Kui tegu on mingi tõeliselt ebaõiglase asjaga, siis üritame asja läbi rääkida, ilma konkreetset süüdlast otsimata.
PÄIKE sul on täielik õigus.....minul on pojad 21,9 ja 4...9 ja 4 kaklevad koguaeg...alguses ma läksin vahele,aga siis vaatasin,et väike hakkab seda ära kasutama ja käib rohkem kaebamas,siis üks kord lihtsalt ei läinud enam vahele,suurem poeg oli see kes lahendas nende kakluse ära.Ja nüüd ei käida enam kaebamas,kui kaklevad,siis ka lepivad.Ainult siis lähen vahele,kui ühel on nina veriseks löödud.Sest väiksem sai kunagi korvpalliga vastu nina ja peale seda on nii,et kui saab kasvõi väikse müksu vastu nina,siis verd jookseb.Muidu ei sega vahele.
