Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lastevahelised tülid :: Konfliktid klassis

Grettel
Külaline
Postitatud 21.04.2013 kell 18:41
Olen 3.klassi õpetaja. Sain selle klassi pool aastat tagasi ja seega said minu tulekuga taas algust grupiprotsessid- oleme jõudnud konfliktifaasi. Klassi on keerulised suhted olnud algusest peale. Domineerivaid lapsi on palju, kõik üritavad võimu saavutada. Ka alatute vahenditega- tagaselja halvustamine, susserdamine, nüüd juba ka avalikult norimine, naermine teiste üle, solvamine. Esineb ka löömist ja muudmoodi haigettegemist ja kiusatavaks on üks väga emotsionaalne laps, kes kergesti allub provotseerimisele ja on seega nö hea materjal kiusajatele.
Olen pidanud individuaalseid vestlusi. Teavitanud lapsevanemaid. Rääkinud kogu klassiga probleemist. Kas on veel midagi, mida saaksin teha ? Osadelt lapsevanematelt ma toetust ei looda ja seetõttu neid asjasse ei segagi, kuna tean, et sealt tuleks ainult oma lapse õigustamine ja minu süüdistamine. Olen üsna nõutu. Soovin, et klassis oleks sõbralikud suhted ja koostöö. Praegu on igapäevane õppetöögi juba häiritud.
Meelike Saarna
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 21.04.2013 kell 23:58
Olete mures konfliktide pärast klassis, mille klassijuhataja te olete. Kirjast saan aru, et olete toimuvat tähelepanelikult jälginud ning püüdnud olukorda lahenduse poole juhtida.
Grupiprotsessiga kaasnevate meeleolude jälgimine on kindlasti klassijuhataja ülesanne. Samas on neis protsessides oluline usaldada protsessi enda tempot, konfliktifaasi läbimine nõuab kannatlikkust ja oskusi. Tõepoolest, konfliktifaasis on kõik nii, nagu te kirjeldate: võimuvõitlus, pinge, hinnangulisus, vaidlused, vaenulikkus, polariseerumine...
Individuaalsetest vestlustest on abi, kui düsfunktsionaalsed ehk grupi liikmele endale keskenduvaid rolle saaks teisendada nii, et need suunataks grupi ülesannetele ja suhete tasakaalustamiseks. Rollide jaotamine on ka laiemalt üks viis läbida konfliktifaas konstruktiivsemalt ja jõuda koostööni. N-ö ministriportfellide jagamine klassis võiks olla üks viis veidi tasandada rüselemist võimu pärast, see aitab domineerijaid tõkestada. Enne seda on aga vaja koos klassiga kaardistada, mis on ühine eesmärk. Selleks on vajalikud kollektiivsed arutelud.
Usun küll, et enam kasu, kui vanematega rääkimisest, on tulus teha klassis nt grupitöid eesmärkide, nende saavutamise viiside, ühiste reeglite tegemise jmt teemadel, just neil, mida klassis märkate. Gruppides tekib ikka veidi rahunemist ja selgust, kui tähelepanu kese on paremini fookuses ja kõigile arusaadav.
Teilt ootavad lapsed kindlasti rahulikkust ja kannatlikkust, sest ükskõik, kes klassi lastest liidriks saab – kõige olulisem liider olete ikkagi teie. Liidri autoriteet ja mõjusus aitavad protsessi arengule kaasa (just mõjusus, mitte võimu ja jõu kasutamine). Grupijuhi tõhususele aitavad kaasa head sotsiaalsed oskused: aktiivse kuulamise oskus, selge eneseväljenduse oskus, oskus ennast kehtestada, anda hinnanguvaba tagasisidet, konflikte lahendada ja vahendada.
Vahel on nn kuumas olukorras kasu hästi struktureeritud tegevuskavast, kindla rütmi loomine tegevustesse vähendab pinget. Kui ilmneb märke kõige väiksemastki koostööst, siis on hea seda rõhutada, et luua sarnase mõtlemise ja eesmärgi head tähendust kogu grupi jaoks.
Häid käitumismudeleid saate vaadata nt raamatust „Kuidas rääkida lastega nii, et nad õpiksid kodus ja koolis“ (seal on juttu ka rollidesse kinnijäämisest ja sellest, kuidas lastega koostööd teha jpm) või ka perekeskuse kodulehelt korduvate küsimuste alt: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!