laps siianii olnud seltsiv ja mänguväljakutel läinud ise lastega kontakti looma. Teda teatakse naabruses kui väga positiivset ja sobraliku last. Paar päeva tagasi olime külas kus oli tema vanune laps. Suhtelislt lärmakas, kriiskas ja tegi kova häält. Mul laps nagu ehmatas, jooksis sülle ning hakkas nutma ja peale seda ei rahunenud. Kui teiee laps läks välja oli minu tibuke rahulik ja roomus. Kohe kui nägi teda hakkas uuesti nutma ja ei tahtnud sülest ära. Lopus joudis asi hüsteeriani. Ei tundnud oma last ära. Viskas ennast selili maha ja viskas asju, lükkas mind eemale, ei tahtnud juua ega lutti, mis tavaliselt on tema lemmik asjad. Loomulikult läksime sealt ära. Kodus laps rahunen,soi ja jä ilusti magama. Aga probleem selles et peale seda ei taha mu lapsuke lastega suhelda ja just nii väikestega. Kui näeb et liivakastis keegi mängib ei lähe ta sinna. Kui poes on väike laps, jookseb sülle kohe ja hoiab hästi kovasti kinni. Voi kui olen natukene eemal sel hetkel kutsub emme emme ja ei julge kohapealt liikuda
kuidas peaksin käituma? Kas innustama suhtlema voi hoopis lasta maha rahuneda sel teemal. Äkki möödub? Voi kuidas vältida selle süvenemist?
Olete mures oma lapse hirmu tõttu suhelda teiste lastega pärast ehmatavat kogemust. Kõigepealt on tõesti vaja lasta lapsel rahuneda: kinnitada talle, et tema tunnetega on kõik korras, kuigi teile endale võib lapse hirm ülemäärane tunduda. Innustamine ja julgustamine praegu ei aita, küll võib abi olla mõistvatest sõnumitest vastavalt olukorrale: sa kardad seda väikest poissi, sa ei julge talle lähedale minna, sa ei taha praegu liivakasti minna... jne. Andke lapsele teada, et mõistate tema kartust, et tal on õigus tunda just seda, mida ta parajasti tunneb. Mõne aja möödudes, kui märkate, et laps on rahulikum teiste laste suhtes, võite ka julgustada, kuid mitte sundida, nt: minu arvates on küll tore teistega mängida, näe, see tüdruk tahab koos sinuga liivakooke teha... aa, aga sulle ei meeldiks temaga mängida, hästi, läheme siis kiige peale. Kartuse süvenemist saate eelkõige vältida praeguse kartuse ja mistahes teiste tunnete aktsepteerimisega.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
