Minu laps on 3.a. ta nutab võis siis jonnib päva jooksul päris palju.
kui midagi ei sobi kohe nutt.pissib püksi ka.kui midagi tahab saada hakkab nutma,selle asemel et õelda ilusti et mina tahan ka,väljendab oma tahtmist nutmisega aga mitte päris koguaeg.on ka hetki kus väljendab oma soovi ilusasti.
Viimasel ajal on seda rohkem sest elame maal ja õel on ka kaks poissi 2,9.a. ja teine 7a kellega ta siis suve siin.
Väikesed lapsed väljendavad end nutmise abil tõesti palju rohkem, kui suuremad lapsed või täiskasvanud. Nutmine on lastele pinge maandamise vahend. Nutu abil on lapsel kõige lihtsam väljendada, et ta tunneb end halvasti – valu, väsimus, kurbus, viha, abitus, igatsus, hirm, mõistmatus jne. Lapsed ei oska oma emotsioone ja vajadusi veel nii hästi teadvustada, et end muul viisil väljendada ja seega nad tunnevad, et neil on halb ja lihtsalt nutavad.
Laps õpib end sõnadega väljendama läbi selle, kui ta kuuleb oma ema või isa sõnu tema tunnete kohta. Kui teie laps nutab, kuna pissib püksi või kui tahab midagi saada, siis saate teie proovida aru saada, mida ta tunneb ja sõnastada seda talle. Näiteks võite öelda: „Oi, sul on halb olla, kui piss tuli püksi…“ või „Jaa armas, ma näen, et sa oled nii kurb, et sa selle asjaga praegu mängida ei saa“. Sellist lapse tunnete peegeldamist nimetatakse aktiivseks kuulamiseks ja selle peale võib laps veel rohkem esialgu nutma hakata ning sel juhul võite usaldada, et ju siis lapsel on vaja ennast tühjaks nutta. Oluline on nutmise ajal olla lapse jaoks olemas ja anda mõista, et armastate teda ka siis, kui ta nutab ja on kurb. Kui vanem sõnastab lapse tundeid, siis õpib ka laps tasapisi oma tundeid sõnastama ja siis saab ta juba nutmise asemel end rohkem sõnadega väljendada.
Oluline on endalt ka küsida, kuidas teie end tunnete, kui laps nutab. Tihti muudab nutt vanemaid ärevaks. Kui see on nii, siis tasub mõelda, kas põhjus võib olla väsimuses või muutis teie nutt teie vanemaid ärevaks, kui väike olite. Teadvustades oma tundeid ja püüdes oma vajaduste eest hoolitseda, on teil pisut lihtsam toime tulla oma lapse nutuga. Alati võite olla kindel, et laps ei nuta ilma põhjuseta. Vahel on lapsel halb olla ja teda saab aidata ning vahel on lapsel halb olla nii, et ta vajab armastavat süle, kus lihtsalt rahulikult nutta.
Nutu ja jonni kohta on pikemalt kirjutatud meie uudiskirjas http://www.sinamina.ee/ee/uudiskiri/ . Võite vaadata meie uudiskirjast artikleid pealkirjadega „Millest räägib lapse nutt?“ ja „Millest räägib lapse jonn?“.
