Tere! Lugesin "Tiina" mure lapse võimaliku kiusamise kohta ja tahaksin meie aspektist lisa küsida.
Minu poeg on 5-ne, teised poisid tänaval 6-7sed. Üksikult mängides on kõik suured sõbrad, kui aga kolm-neli poissi minu omaga kokku satuvad, grupeeruvad nad omavahel. Nad, ei huvitu enam temast, kuigi poeg teeb korduvalt ettepanekud erinevaid mänge mängida, püüab neid kaasa haarata jms.
On üpris sage, et mängud, mida nendel juhtudel mängitakse, on sellised, kus minu poega pannakse vangi, tulistatakse, aetakse taga jms, ja pojale selline grupipealetung ei meeldi. Ta reageerib üpris ägedalt, lööb käed rinnale risti ja hakkab nutma. Suured seepeale norivad teda piripilliks ja titeks, mis teeb asja veel hullemaks. Ma ei tea, kuidas pojale õpetada nendes olukordades eneseväärikust ja rahu säilitama? Kas tohin avalikult suurematega sel juhul pahandada või teeb see asja veel hullemaks? Peaksin ehk äkki neljasilmavestlusi pidama mõne suurega lihtsaid sõnu kasutades sõpruseetika teemal? VÕi hoopis oma pojaga?
Soovitaksite ehk mõnd lauset, mis võiks kas minu pojale või suuremale sel puhul sobilik lausuda olla? Kas peaksin oma poja sellistel juhtudel hoopis tuppa ära viima või laskma tal edasi frustreeruda?
Poeg eraldi sellest rääkima minuga pole tulnud, kuid kui rohkem kui üks suur poiss satub samal ajal õue mängima, lõpeb see 90% minu poja kõrvalejäämise ja tema valju nutuga. Nendel hetkedel on ta küll südamest solvunud ja ei saa aru, miks "keegi" ei taha enam temaga vaatamata püüdlustele mängida (samal ajal kui mõne suure poisiga kahekesi mängides on kõik korras).
Ma olen ise koolipõlves tõrjutust saanud tunda, seetõttu on mul raske selget pead säilitada, aga kuidagi ei tahaks üle reageerida ka, et mitte asja hullemaks teha.
Erinevalt eelmisest loost, selgub, et teie poeg on häiritud ja näitab seda ka välja. Talle nimelt ei meeldi olla nendest mängudes vang, tagaaetav, seega ohver. See on iseenesest hea märk, et ta selle vastu protestib ja väljendab mittenõustumist. Tal on omad piirid, mille eest ta seisab. Küllap on tal seda aga keeruline teha, kui ta on noorem, jääb toetuseta, olukord ikka kordub. Olete märganud, et grupis on kujunenud liider, kelle sõna maksab, kuid kes ei lahenda olukordi õiglaselt. Probleemid tekivad siis, kui nad on kõik koos, selle ühe poisi mõju on suur. Sel juhul võib jõuda probleemide lahenduseni ka selle poisi kaudu ja teda kaasates.
Esimene mõte teie kirja lugedes oli see, et võiks proovida poistega koos olukorrast rääkida. Tähtis on see, et ka liidriks kujunenud poiss oleks selle juures. Võite öelda, et olete märganud, et mäng ei meeldi kõigile ja hea mäng on see, kui keegi ei saa kannatada. Pakkuge välja mõte mängureegleid koos arutada. Näiteks üks reegel võiks see olla, et mäng peaks kõigile meeldima ja mängureeglitega peavad kõik nõus olema. Edasi pakkuge välja, et teete esialgu ühed mängugeelid koos ja edaspidi teevad nad seda ise igakord, kui uut mängu alustavad.
Mängureeglid võiksid sisalda näiteks selliseid asju, nagu kuidas jagatakse rollid (vabatahtlikult, järjekorda muutes, nt kord on üks vang ja siis keegi teine, hoopis loosiga rolle jagada või muul moel). Veel tuleks kokku leppida, mida mängu jooksul on või ei ole lubatud teha. Kuidas tohib märku anda, kui keegi kellelgi on halb või valus, mis on mängu eesmärk, millal mäng lõpeb jne. Küsige poistelt, mida nad ise tahaksid veel kokku leppida. Kui vaja, siis meenutage põhireeglit, et mänguga ja reeglitega peavad kõik nõus olema ja kedagi ei tohi kahjustada. Reegleid ei tohiks olla palju ja pigem lihtsad, üldised.
Kui näete siiski posite mängus midagi, mis mõjub kellelgi halvasti ja seda korduvalt, siis võib olla vajalik rääkida poistega ka nelja silma all ja eelkõige sellega, kes on sageli liidri rollis. Kui seda teete, siis kindlasti mitte noomides, pigem püüdes teda mõista, mis paneb teda probleemselt käituma. Arutlege temaga koos, kuidas veel võib olukordi lahendada. Eesmärk oleks leida üles need tema omadused ja käitumised, mida saab toetada ja innustada (soovimatu käitumine taandub, kui ta saab tunnustuse muul moel). Selleks oleks vaja märgata, millised mängud on õnnestunud ja olnud õiglased. Arutlege koos, mis siis oli teisiti ja julgustada teda olema liider sel moel, mis sobib hea tavaga, sõprusega, hoolivusega. Lühidalt öeldes, mõjusam on tunnustus, mitte kriitika ja karistus. Need käitumised, mis ei sobi kokku teie arusaamaga, tuleks kehtestada kõigi jaoks lubamatuks ilma, ilma kedagi sildistamata „halvaks, julmaks, hoolimatuks jne.“ Ebaõigluse ja reeglite rikkumise vastu tuleks julgustada ka teisi poisse astuma.
Oma pojaga rääkimine omavahel on ka vajalik. Näiteks arutleda temaga koos, kuidas tänane mäng läks, kuidas ta end tundis, mis tal õnnestus, mida ta võiks teha, et enda eest seista jne. Ta vajab kindlasti julgustust enda eest seista, tunnustustust ja lihtsalt võimalust emotsionaalselt tuge ja mõistmist saada. Samas ei pruugi teda aidata, kui tema eest otsustate, mida te tegema peaks ja olukordi tema eest lahendama asuksite. On kindlasti olukordi, mida lapsed peavad saama ise omavahel lahendada ja õppima nendega toime tulla ja on olukordi, kus on vajalik sekkuda, olles seejuures pigem vahendaja ja juhendaja tehes seda viisil, mis võimaldab neil endil tulevikus oma konfliktide lahendada.
