tere,minul on nelja aastane poeg,kes varem oli väga tubli ja lahke poiss,kes ei löönud ega kakelnud.Peale ühe sõbra külaskäiku(sõber käis meie juures)on laps muutunud.See poiss on lasteaias paras marakratt,kuisab ja lööb teisi lapsi.Nüüd on minu laps teda jäljendama hakanud(kiusab ja lööb).
Oleme lapsega pikalt rääkinud sellel teemal,aga ta ütleb,kui sõber teeb,siis miks mina ei tohi.See kõik toimub lasteaias,kodus on laps hoopis teist sugune,viisakas ja hooliv.
Oleme ka kasvatajatega sellel teemal vestelnud ja ka nemad on öelnud,et minu poiss jäljendab seda last.
Laps saab aru,et ta on valesti käitunud,aga nii kui ta selle poisi läheduses on muutub kõik,laps ei kuula enam,mis temaga räägitakse.
Ka selle poisi emaga olen rääkinud ja ta vastas,et tema laps ongi selline.
Oleme lapsega rääkinud,et nii ei tohi ja ta vastab,et enam ei tee,aga niipea kui lasteaeda saab ja selle poisiga kokku algab kõik otsast peale.Kui seda last pole lasteaias,siis pole poisiga mingeid probleeme.
Kas te oskasite mind aidata,mida ma veel teha saan?Ma ei tea, mida ma pean tegema?Oleme lapsega rääkinud nii rahulikult kui ka kurjustavalt.Kodus sellist käitumist pole.
Aitäh
Muretsete oma poja muutunud käitumise pärast ning ei tea, kuidas mõjutada lasteaias toimuvat. Raske on seletada, miks teised lapsed või antud juhul üks poiss lööb ja oma last keelata. Ega muud, kui kinnitada, et keegi ei tohi. Õnneks enamus lapsi ju saab aru, millist käitumist neilt oodatakse. Teil on muidugi keeruline sekkuda lasteaias toimuvasse. Kodus saate toetada või piirata seda käitumist, mida kodus näete. Päeval toimuva üle saate koos arutada ja poissi toetada.
Asja põhjalikumal süüvimisel tekiks küsimus ka selle kohta, miks on teie poeg just teda jäljendama hakanud? On selle poisi mõju nii suur, sest ta on sõber ja meeldib või on konkurent, kellega võistleb või hoopis kardab teda, on hirmul ja elab seda välja? Kes seda täpselt teab, miks see just nii on, kuid löömist ja agressiivsust peaks vältima ikkagi. Rääkimine pole aidanud, ilmselt näib see tõesti teie pojale ebaõiglane, et teine poiss ikka lööb. Seega on vaja ka selle teise poisi käitumisele reageerida, olenevalt olukorrast ka mõlemavahelist konflikti lahendada. Kui olete saanud lasteaias seda kasvatajaga arutada, siis jätkake sel teemal suhtlemist ja mõelge koos, kuidas saaks lasteaias toimuvat õiglaselt ja konkreetselt lahendada. Mõtlen, et tähtis pole kedagi häbimärgistada ja süüdlast karistada, olulisem on anda tagasisidet, milline käitumine on lubatud, milline mitte. Kindlasti on veel oluline, et poisid saaksid löömise asemel rääkida, mis neid pahaseks teeb ja kuidas võiksid omavahel asju teisti klaarida kui seni, õpetada nad omavahel eelkõige rääkima, mida seni rusikatega väljendavad. See on ju ikkagi emotsioon, mida nad agressiivsuselt välja elavad. Nad vajavad kedagi neutraalset vahendajat, kes aitaks neil omavahelisis suhteid verbaalselt väljendada ja ise olukordadele õiglaseid lahendusi otsida,
Veel võib olla vajalik panna posisid tegema midagi aktiivset, kus nad saavad nn ausalt võistelda ja end proovile panna, sportlikult aktiivsed ja mängulised olla.
Kas see vastus oli abistav?
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
