Tere! Mure nimelt siis niisugune....
Minu tütar (2a1k) satub pahatihti õepoja (1a10k) n-ö. peksukotiks. Tütar on mul suhteliselt tagasihoidlik ja rahuliku loomuga, õepoeg seevastu väga aktiivse loomuga. Tütar väga tahab poisiga koos mängida, aga tihti juhtub, et poiss saab kas millegipeale pahaseks või siis vahetevahel ka niisama lihtsalt lööb mu last, kas siis käega või ükskõik millega, mis juhtub käes olema. Tütar hakkab nutma, tuleb mu juurde ja ma püüan teda lohutada ja siiani olen õpetanud teda poisile kohe ütlema, et tal on ai-ai (arvan, et poiss äkki ei saa aru, et mu lapsele haiget teeb), aga laps ei ütle poisile, vaid tuleb mulle ütlema. Õe reageering siis selline, et ütleb pojale, et nii ei tohe, et tüdrukul on ai-ai ja et poeg peab mu tütrele pai tegema või vastasel korral läheb oma tuppa. Niisiis hakkab poiss väga nutma, lõpuks teeb pai ära, kuid probleem jätkub ikkagi. Oma lapsest on väga kahju. Ta nii tahab poisiga koos olla ja siis saab ta jälle haiget, tehakse küll pai, aga veidi aja pärast saab laksu jälle kirja.
Kuidas oleks õige käituda? Last ei taha vastu lööma õpetada nagu vanavanemad soovitavad, ütlevad, et lasteaias ei saa ta muidu üldse hakkama (kumbki laps praegu lasteaias ei käi). Kas õepoja käitumine on tõesti ealine iseärasus, mis varsti üle läheb, või tuleks ikkagi kuidagi olukord karmimalt lahendada? Kuidas ma seletan lapsele, et ongi selliseid inimesi, kes löövad? Õpetaks ta lihtsalt selle inimesega rohkem mitte nii väga suhtlema, aga õepojaga ta nii väga ise tahab koos olla.
Sellises vanuses lapsed kipuvad teist lööma, sest ei tule toime pahameelega. Nad ei oska veel ennast muul moel väljendada. Samuti on selles vanuses lapsel raske oma asju teisele lubada, mis võib saada tülide allikaks. Tegu on ealise iseärasusega, mis enamasti möödub ajapikku. Samas peavad vanemad olema väga järjekindlad uute oskuste õpetamisel ja selgitamisel. Paarist korrast kindlasti ei piisa. Niiet varuge kannatust
Kuidas uusi oskusi õpetada? Esmalt tuleb löömine lõpetada ja füüsiliselt sekkuda. Näiteks võtta lapsel ümbert kinni, et ta ei saaks teist edasi lüüa või võtta tal käest kinni. Samal ajal aga rahulikult peegeldada tema tundeid. Näiteks "Sa oled tema peale pahane, sest ta ei anna sulle seda lelu". Kui laps on rahunenud, siis selgitada taas kord, et ta teeb haiget. Kuigi väikelapsel on raske ennast teise sussidesse panna, õpetate teda selgitusi andes seda kiiremini tegema. Ja jällegi - väikelapsega peab olema kannatlik seletaja, mõnest korrast ei piisa
On väga hea, et õpetate oma lapsele "ai-ai" ütlemist. Hetkel on tal küll kergem Teie juurde oma murega tulla, sest ta on veel väike. Samas õpetate Te teda ikkagi oma vajadusi väljendama.
Vastu lööma õpetada ei ole tegelikult õige, kuigi see tundub vanematele sageli hea lahendusena. Laps võib sellega oma suhted lasteaias sedasi hoopis ära rikkuda ja ilmselt ei taha ükski vanem, et tema laps probleeme ka mujal kätega lahendaks.
Küsite ka, et kuidas seletada lapsele, et on inimesi, kes löövad. Arvestades õepoja vanust, siis ei maksa teda näiteks tuua, sest taoline käitumine on pigem ealine iseärasus. Kui lapsed soovivad koos mängida, siis võiksite ise nendega kampa lüüa ja mängu veidi juhendada. Nii saate neile õpetada koosolemist ilma löömiseta ja olete kohe juures, kui liiga hakatakse tegema.
