Kaks tütart, viiene ja kahene. Omavahele üldse läbi ei saa. Kahene taob, hammustab, näpistab loobib asjadega ja kisub juukstest oma vanemat õde. see kestnud juba pool aastat. kogu aeg räägin et ei tohi ja et õel on valus. Võtan asjad käest ära, aga ei aita midagi.Läheb ise koguaeg tüli norima ja siis saab vanema õe käest tagasi. Siis karjuvad mõlemad. Vanem tüdruk käib iga asja peale kaebamas, et tehti haiget. olen nii tüdinenud sellest et väike kismatab ja suurem käib kaebamas. Suuremal on tulnud ka igasugused tujutsemised. Kui midagi ei saa siis kukub kohe vinguma. teistega on lapsed normaalsed, ei kakle ega virise. Ainult miga koos olles on kohutavad. Isegi isaga kodus olles on lapsed täiesti normaalsed. Kaehesel on ka iga asja peale ei. Ükskõik mis sa talle kah ei ütle, alati vaidleb vastu. ootan natukenegi mõne targema inimese nõu.
Aitäh.
Mul sama lugu ainult poistega. Kodust väljas on kukupaid, kodus üksinda samuti, kuid koos... Ainuke erinevus selles, et ka isaga olles käituvad samamoodi. Nagu vihkaksid teineteist.
See on üsna tüütu olla pidevalt tülide vahekohtunik ja ilmselt pingeline ka lastele endale.
Olete tähele pannud, et lapsed on teistega olles rahumeelsemad. Võimalik, et õdede konkureerimine ongi Teiega seotud. Ehk on see seotud emaga koosolemise soovist - ema tähelepanu ja kontakt on lastele nii asendamatult vajalik.
Samuti võib olla ka nii, et ema on kõige turvalisem ning just temaga olles julgetakse väljendada ka pahurat tuju ja trotsi, mis näiteks külas või hoidajaga suudetakse ohjata. Paljudele on tuttav olukord, et lasteaias laps käituvat kenasti ja kui ema järgi läheb, on laps kui ära vahetatud - sõna ei kuula, asju koristada ei taha, riidesse ei pane ja jonnituju jätkub tükiks ajaks. Kõik see ei tähenda seda, et laps ei tahaks emaga koju minna, vaid ta väsinud pikast päevast ning sageli väljendab oma igatsust, pettumust, et ta pidi nii kaua ilma temata olema.
Aga nüüd, Teie tütred, mida nemad oma nägelustega võiksid väljendada ja mida nemad vajavad? Kui tõesti väiksem näib olevat rohkem rahulolematu ja tema pahameel väljendub õe kiusamises, siis millest ta tunneb puudust, ehk on midagi, mida tema arvates suurem õde saab ja tema mitte. Iga laps, sõltumata vanusest, vajab oma privaataega üks-ühele kontaktiks mõlema vanemaga. Selle aja jooksul on hea tunda, et nt ema on just tema päralt ja ta ma emale tähtis ja armastatud. Vahel piisab lihtsalt süles olemist, koos raamatu vaatamisest-lugemisest, rääkimata koosmängimisest või muust tegemisest.
Kaheaastastel on veel üsna raske leppida ema äraolekutega. Ehk on Teiegi väiksemal tütrel sellised katsumused või on koguni muutunud midagi (tema) elukorralduses ning kohenemine on olnud raske ja kindlustunne ohustatud.
Olete jälginud tütreid ja teinud juba olulisi tähelepanekuid ning küllap jõuate selgusele, kuidas olla neile abiks ja toeks nende vajadustega arvestamisel ja rõõmsa koosmängimise meeleolu loomisel. Vahetult tüli järgselt on vägagi oluline vältida riidlemist, süüdistamist, oluline on aktiivse kuulamise teel püüda peegeldada laste tundeid.
Ka poistega vanematele võib olla selgust loov aktiivse kuulamise teel jõuda selleni, mida poisid tunnevad ja vajavad. mis neid häirib, hea oleks koos nendega arutleda, vahel pakuvad nad välja ise näiteks kokkuleppeid, mis aitaks tülisid vältida. Vanemad saavad ebatervet konkurentsi ära hoida vältides laste võrdlemist, hinnanguid, etteheiteid jne.
(vt ka Th Gordoni "Tark lapsevanem" - aktiivne kuulamine, probleemide lahendamine võitja-võitja meetodil jt.)
Toredaid koosolemisi!
Minul täpselt sama mure, aga ei saaks küll öelda, et väikemal oma privaataega pole nimelt käib 5 aastane lasteaias ja terve päev olen kahese päralt. Lisaks saab ta veel ka rinda ning magab minu kaisus. Kuid olukord on just samasugune kui eespool kirjeldatud - väiksem käib ja nokib ja naaksub ning vanem muudkui kaebab. Ja samuti on tekkinud tujutsemised ja kogu aeg on vingus nägu ees. Samas ei saa ka öelda, et oleksin suurema tähelepanuta jätnud - tegutseme koos köögis, loeme/vaatame raamatuid ja sületame. Ja oma privaataeg on ka temal - siis kui väiksem magab. Peres on ka 7 aastane poeg, kellel pole probleeme kummagi õega suheldes.
