Kuidas teha 2a 2k poisile selgeks, et ei lööda? Lasteaias ta ei käi, vanem õde (3a 5k) pole veel kunagi löönud, vanemad omavahel ja laste poole ealeski kätt ei tõsta, tema aga kui vihaseks saab, kohe rusikas püsti. Olen rääkinud, rääkinud, rääkinud, mitte midagi, kusjuures kui võtan löövast käest kinni ja konkreetselt ja kurjalt ütlen, siis on näha, et ega teda minu kuri hääletoon ja reageering ei heiduta. Mitte kuidagi ei oska selgeks teha, et ta ka aru saaks. Olen ikka kümneid kordi seletanud, et löömine teeb haiget ja haiget tehes on teisel valus jne.
Ma olen sama nõutu, ainult et kätega vehkijaks on 3a6k poiss, kes käib lasteaias. Üksi või mõne sõbraga mängides laabub kõik kenasti, ent kui satub "ühte punti" ühe konkreetse poisiga on kõik, ikka leidub keegi, kellele siis kätega midagi selgitama hakatakse. Räägin ja räägin. Lubab, et enam ei juhtu, ent jälle. Ma ei süüdistagi seda poissi, loodan vaid, et kolmnurgas meie pere-selle poisi pere ja lasteaed saab äkki see probleem lahendatud. Ilmselt on neil omavahel mingi selline mäng või ma ei tea... Täitsa kurvaks ja nõutuks teeb. On kellelgi mõni hea lugemissoovitus?
Sellises vanuses on see lapse viis väljendada oma pahameelt. Oluline on katkestada tegevus, nii nagu te olete seda ka teinud. Võtmeküsimuseks on siin see, mis sõnumit laps oma löömisega edastab, mida ta soovib väljendada. Kui võtta ära lapselt tema pahameele väljendus löömine, siis tuleb anda teine alternatiivne käitumisviis sinna asemele. Seega sõnastage lapse emotsioon (Sa oled väga pahane; Sulle ei meeldi, et ..). Niimoodi tehes annate lapsele vajaliku sõnavara ja mudeli pahameele kohaseks väljendamiseks. Kokkuvõtvalt siis: (1) katkestage tegevus, (2) sõnastage emotsioon, (3) ärge heituge ja olge järjekindlad.
Lisalugemiseks soovitaksin Rüdiger Penthini raamatut Agressiivne laps (2003). Pealkiri kõlab küll karmilt, kuid seal on toredasti ja lihtsalt lahtiseletatud erinevas vanuses laste maailma taju ja käitumist, lisaks soovitused vanematele.
