Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lastevahelised tülid :: Minu kahe aastased kaksikud!

TIIA
Külaline
Postitatud 25.10.2006 kell 16:37
Mul on kaks 2a.6k.kaksikud ja nad ei saa eriti oma vahel ültse läbi vaid kaklevad koguaeg,siis nad veel hammustavad ja ka löövad sind vastu kui mina mina neid karistan nii on olnud koguaeg.Ja ma ei tea enam mida teha,sest ei oska nendega enam kuidagi käituda.
Eve
Külaline
Postitatud 26.10.2006 kell 13:09
Minul on 3.a.6k. kaksikud ja kaklevad ka vahel nii, et maa on must ja minul juuksed peas püsti! Minu kõige suurem karistus on olnud eraldi tubadesse rahunema panemine, kui rääkimisest enam abi pole ja asi juba päris kurjaks neil omavahel läheb. Füüsiliselt karistada pole tahtnud sest kui issi paaril korral on proovinud enda lapsepõlvest õpitud "lahendusviise" kasutada, on asi just halvemaks läinud. Pean siin silmas laksu andmist. Mina ise olen vitsavaba lapsepõlvega ja oi kui õnnelik selle üle! Ükskõik kui tüütu võib olla ikka ja uuesti muudkui rääkida ja rääkida, annab see ikkagi palju paremaid tulemusi. Mitte ükski minu neljast lapsest pole veel minu vastu kätt tõstnud. Ja kui me sama rada jätkame, ei juhtugi seda. Ehk proovid ka seda eraldamise viisi, kui nad sul ikka väga pöördesse lähevad. Sest eks on meilgi tekkinud olukordi kus rääkimisest tolku pole sest poisid nii vihased. Las siis rahunevad (vahel mossitavad täiega) ja kui nad on valmis asja arutama, siis arutame. Vahel polegi seda vaja, sest vaikselt minnakse ikka ühte tuppa ja mängitakse juba sõpradena edasi. Aga jah, ära karista, see tuleb sulle endale mitmekordselt tagasi ja lapsi pikemas perspektiivis rahulikumaks küll ei tee.
Kadri Järv-Mändoja
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 28.10.2006 kell 21:29
2-aastastel lastel hakkab mina-tunnetus eriti jõudsalt arenema. Enda ego on väga tähtis ja nii on tülid kiired tulema. Aga karistamine tõesti ei aita. Eriti füüsiline karistus annab lastele eeskuju, et lüües saab asjad selgeks.

Lastevahelisi tülisid ei tohi kunagi märkamata jätta. Eve kirjeldatud nipp laste lahutamiseks on väga mõistlikSmile Kui viha on suur, siis pole mõtet seletada ja asju klaarida. Kodus võiks olla reegel, et kui on tüli, siis kumbki laps läheb kuhugi omaette ja alles rahunedes tullakse kokku ja lepitakse. Reegel tuleks läbi rääkida kogu perega siis, kui on rahulik ja tülivaba õhkkond. Näiteks võiksite öelda lastele, et "Mul mure. Sageli tulevad kaklused ja mina pean teid lahutama ja pahandama. See üldse ei meeldi mulle. Mul on siis paha. Mul oleks hea meel, kui me koos lahenduse leiaksime". Selles vanuses lastelt endalt võib ka juba küsida, et mis nad ise tülide ärahoidmiseks või lahutamiseks teha saaksid. Ise võite välja pakkuda just seda "vaikse koha" meetodit - kummalgi lapsel oma koht rahunemiseks. See ei oleks karistamise koht, vaid rahunemise. Peale viha möödumist võiks asjaosalistega koos toimunu läbi rääkida. Reeglit tuleb mitmeid kordi üle rääkida ja seletada. See aga paratamatu, mida väiksem laps, seda rohkem aega peab olemal vanemal rahulikuks seletamiseksSmile

Kui lapsed Teid löövad ja hammustavad, siis seda ei tohi lubada. Siingi tuleb ennast väga selgelt väljendada "Mul on valus kui sa mind lööd ja hammustad. Ma olen siis kurb ja ei tea mida teha". Seda võib öelda nii sel hetkel, kui laps lööb, aga kindlasti ka pärast tüli rahunemist. Laps saab teada, kuidas just Teie ennast tunnete ja et selline käitumine on lubamatu.

Palju jõdu!


Postitus muudetud Kadri Järv poolt.
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!