Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Lastevahelised tülid :: vennad lasteaias

kolme poja ema
Külaline
Postitatud 29.09.2006 kell 13:28
2 aastat käisid kaks venda ühes lasteaias, erinevas rühmas. Vanem vend väga hoidis nooremat, mängis temaga, kaitses jne. Kasvatajad kiitsid väga. Nüüd aga läks ta kooli ja lasteaeda läks kõige noorem vend. Ja keskmine vend (või noh, nüüd jälle siis ikka vanem vend) kogu aeg kiusab väikest venda. Togib, nügib, lükkab selja tagant, võtab mänguasju käest ära, kisub riietest jne. Kasvatajad kaebavad ja noorim poeg kaebab ka.

Olen rääkinud keskmise poisiga, aga lahendust ei paista Sad. Laps kaebab, et tal pole kellegagi mängida, pole sõpru, ja siis ta tahab vennaga mängida. Aga väikevend tahab omavanustega ka natuke koos olla, ei taha kogu aeg vanema vennaga mängida. Jah, ja eks nende iseloomud ole ka sellised - keskmine pole eriti seltsiv, on vaiksem ja rohkem sissepoole elav. Noorem aga väga rõõmsameelne, aval, hea suhtleja.

jamh... ma ei teagi, miks ma seda siia kirjutan. Lihtsalt kirjutamine aitab ehk ka omaenda mõtteid selgemaks mõelda... Aga kui kellelgi on mingit head tarka nõud või kogemust jagada, kuulan/loen hää meelega...
Angela Jakobson
Gordoni Perekooli koolitaja
Postitatud 02.10.2006 kell 22:25
Oluline on vaadata keskmise lapse rolli nii peresiseselt kui lasteaiarühmas. Vähetõenäoline, et noorema venna kiusamise põhjuseks on pahatahtlikkus, pigem võib olla ajendiks tema eakohaste ja täiesti loomulike vajaduste rahuldamine. Kuivõrd, ka kirjas on kirjeldatud, et keskmine vend oma iseloomult vaiksem, introvertsem ja mitte eriti seltsiv, võib võõras/ lasteaia seltskonnas olla noorem vend talle oluliseks toeks. Kahtlemata pole keskmise, nö lasteaia kontekstis, vanema venna käitumine sellisel kujul aktsepteeritav, kuid otsima peaks käitumise tagamaid. Laps otsib võimalust oma individuaalse kompetentsi väljendamiseks seltskonnas ja vaieldamatult on tal raske seda saavutada eelpool mainitud isiksuseomaduste tõttu. Tähelepanu peaks pöörama lapse kompetentsidele ehk teisisõnu - mis tuleb hästi välja. Arvatavasti, oma käitumisega laps suuresti kompenseerib suhtlemise puudujääke, mis tal on omaealistega. Esile tõstes ja tunnustades lapse tugevaid külgi on võimalik toetada tegevusi, väärtusi ja kvaliteete, mis on silmapaistvad võrreldes teistega. See on vanus, kus otsitakse, määratakse oma tugevused, kompetentsid, oskused ja seeläbi saavutatakse sisemine julgus järgmisteks sooritusteks ja eakaaslastega suhtlemiseks.
Kas see vastus oli abistav?

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!