Perekoolis räägiti eeskuju andmisest ja sellest, et sageli mõjub eeskuju ka siis kui me seda ei taha. Mõtlen nüüd siit edasi niimoodi, et kui me teeme seitset asja korraga näiteks räägime telefoniga, kirjutame meili ja kutsume korrale last, siis mis eeskuju see on, mida meie laps saab. See, et tulebki üritada teha palju asju korraga, kõik ju teevad nii. Ja siis on meil häda, et nad ei suuda koolis süveneda ja kontsentreeruda.
Me ju vaatame telekat, sööme suppi, loeme lehte ja vestleme lastega ja seda teeme me ühel ja samal ajal. Ja lapsel on seda raske järgi teha.
Kui me ise lapsed olime, siis meie vanematel oli valida üks kanal ja üks teater ja oligi kõik. meil oli palju lihtsam. Mis te arvate?
Tere!
Meie elu liigub iga päev järjest kiirenevas tempos. Meil oleks nagu hirm milleskti ilma jääda või kuhugi jõudmata. Isegi see inimene, kes ei pea enda jaoks tähtsaks kõike ja kiiresti saavutada, märkab ainult kiirustamist, mitte aga elamist, olemist ennast. Meie tsivilisatsiooni üks needusi on saavutusvajadus. Kui võtta saavutuse objektiks ainult lapsed, siis liigub pendel jälle teise äärmusesse.
Paljud perekoolituses osalejad on esitanud küsimuse: "Kust leida aega kõige selle jaoks?" Mina ütlen: "Ei tea."
Albert Camus on ilusasti öelnud:
"Ära kõnni mu ees, ma ei pruugi järele jõuda. Ära kõnni mu taga, ma ei pruugi ees astuda. Kõnni mu kõrval ja ole minu jaoks lihtsalt olemas."
Olemas olemise jõud ja rikkus seisnebki selles, et me võime teha kasvõi sadat asja korraga, aga olen olemas, kui lapsel on mind väga vaja. Vanema tarkus on osata märgata just seda hetke, mil lapsel on vanemat nii väga vaja. Kui lapsel on probleem, on vanem abistaja ja suunaja, kes õpetab lapsele ise oma probleeme lahendama. Paraku on aga elus nii, et vanemad sekkuvad siis, kui neil endil on probleem lapse ühe või teise käitumisega, mis on vastuvõetamatu. Laps ise aga tarvitse aru saadagi, miks vanem äkki ärritub või vihastub. Vanem ise saab küll aru, et ta tahab last kasvatada tubliks ja sõnakuulelikuks.
Vanemate käitumise mudeli sisuks peaks olema empaatiline kuulamine, märkamine, sallivus, headus ja siirus.
Kui me leiaksime aega enda hinges nendele inimlikele väärtustele, siis mitme asjaga tegelemine ei ole kurjast.
Siit ka hiina vanasõna: "Enne kui astud maailma, astu sammuke iseendasse."
Lastele parimaks mudeliks on head ja tingimusteta armastavad vanemad. Headus ei tähenda kõike lubamist. Headus kui inimlik mõõde, mille sisuks on hoolimine ja hoidmine.
Hoidmine, hoolimine ja armastamine - muutugu see meie laste mudeliks.
Parimate soovidega: Ene Raudla
