Tere! Ma olen vist vähe emotsionaalne praegu, aga täna olin küll täiesti lootusetus seisus. Probleem oli lapse lasteaeda minekuga. Ta läks sinna nüüd teist aastat. Esimesel aastal ei harjunud ta lasteaiaga kuni kevadeni, aga siis käis rõõmuga, isegi puhkepäevadel tahtis minna. Ja nüüd tundub, nagu olen alguses tagasi. Täna, 3.-ndal päeval pärast puhkust, algas hommik hirmsa jonniga, et ei taha lasteaeda minna. Ma kasutasin tund aega küll mina-sõnumeid, küll aktiivset kuulamist, aga vastuseks sain ikka: ei taha lasteaeda minna, ei taha, ei taha...ära räägi minuga jne. Ta ei kuulanud absoluutselt, ainult raius oma ei taha-sid! Kuni lõpuks ma vihastasin, mida ma tõeliselt kahetsen. Lõppkokkuvõttes oli tüli majas ja mulle tundus, et laps läks nagu kukupai ainult sellepärast, et meele järele olla. Ja mul on süümekad. Ja ma ei saa aru, miks ei toiminud ükski õpetus??
Tere!
Olen ise perekoolituse üks koolitajatest ja samas töötan ka kliinilise psühholoogi ja psühhoterapeudina. Sellepärast on see teema mulle väga tuttav.
Miks siis perekoolituses omandatu alati ei tööta? Teadmine muutub oskuseks siis, kui seda pidevalt harjutada. Üks oluline tegur, mis võib omandatu muuta mittetoimivaks on see, et vanem ise ei ole muutunud. Pean vanema muutumist isiksuse valdkonnas väga oluliseks. Siia kuuluvad kõnetamise maneer, emotsioonide väljendamine, siiras olek, vanema enda hirmud, vanemlik ressurss üleüldse, jmt. Kui vanemal on endal mingit laadi isiksuslikke või sotsiaalseid probleeme, siis hakkavad need domineerima ja perekoolituses omandatu ei pääse mõjule.
Perekoolituses omandatu toimimist võib mõjutada ka see, kui lapsel on tõsine arenguline, meditsiiniline või kohanemise probleem. Siis on vanem oluline lapse probleemi määratlejana ja vajadusel otsib abi spetsialistidelt.
Antud kirjelduses võib lapsel olla kohanemise probleem, mille põhjust oleks vaja individuaalses töös psühholoogiga või nõustajaga arutada.
Mina ise pean väga oluliseks selgitada: "Kes on probleemi kandja ja mis või kes seda põhjustab?"
