Nii ongi.
kui "tavaline" laps hakkam nutma, siis tema ainult lõhub ja lööb.
Probleem aga selles, et see lõhkumine ei maanda tal pinget. Pinget maandab, kui nutma hakkab, aga juba mitu aastat ei ole tema nutma hakanud. (ka manipuleerib kõigiga - nt. kui kedagi kallistab, siis vaid eesmärgiga midagi saada. Niisama ennast kallistada ei luba. Või "kui sa mulle nukku ei osta, hakkan kisama" "kui sa nukku ei osta, lõhun voodit." Ja tõepoolest ta on enda voodi nii korduvalt laiali hüpanud. Kodus ta loomulikult nii midagi ei saa, aga teistelt täiskasvanutelt saab.)
Tobedalt küll kõlab aga küsin, kuidas saaks lapse nutma? (et ta minged maha saaks)
Palun otsest vastust küsimusele!
Olen tutvunud Teie materjalidega ja neid kõiki praktikas proovinud juba.
* Loomulikult on lapsel rahuldamata vajadusi. Mul on ka - söömine, magamine, pesemine - rohkemaks mul lapse kõrvalt aega ja energiat ei jätku.
* Rääkimine ei tööta, annab vastupidise tulemuse - ta ei kuula ja mida rohkem räägin, seda kontaktivõimetumaks muutub. Sageli pean kontakti saamiseks kasutama max 3 sõnalisi lauseid ja nõuan, et ta kordaks. Ainult siis kuuleb (mitte ei mõtle, et kuuletub, vaid ainult siis saab aru ) mida ütlesin. (nt. panen istuma, vaatan silma: "nukk on vannitoas - mis ma ütlesin" tema mõtleb: "ei tea" mina: "nukk on vannitoas - mis ma ütlesini" mõtleb:" nukk on vannitoas" Nüüd on röömus ja toob nuku ära.)
Saan aru, et tal on stressist mingi segadus peas ja ta ei suuda "otsustada" millele oma tähelepanu fokuseerida.
* Psühholoogi-psühhiaatri juures oleme käinud, mingit dianoositavat probleemi ei ole leitud.
-----------------------------------------------------------
Seepärast ongi küsimus, kuidas saaks lapse lõhkumise asemel nutma, et ta oma stressil ja pingetel minna laseks. (rahustav muusika jms. ei tööta, tegelemine jms. ei lahenda probleemi, sest stressiolukordi tuleb ikka ette: "Mai lasteaias ei mängib valesti" jne)
Teie poolt kirjeldatud lapse reaktsioonid stressi ja pinget tekitavas olukorras (laps ei saa, mida soovib?; rahulolematus teiste lastega jne.) teevad teid vanemana väga murelikuks.
Nimetate, et kui "tavaline" laps reageeriks teda frustreerinud olukorrale nutuga, siis teie kuueaastane laps ei nuta juba aastaid- vaid reageerib agressiivse käitumise ehk asjade lõhkumisega.
Võib aru saada, et olete sinamina foorumi teemadega tuttav- olete proovinud siin soovitatud tehnikaid ja arusaamu, kuid leiate, et teie lapsega need ei tööta.
Kõigepealt nimetate, et:"...Loomulikult on lapsel rahuldamata vajadusi. ..." Sellest saab aru, et olete analüüsinud lapse ebakohase käitumise tagamaid - millegi pärast (kas siis oma vajadustest adekvaatsel moel teadaandmise oskus on vähene- kuigi 6-aastane kui koolieelik peaks suutma end juba väljendada- näiteks: mis mind häirib; pahaseks teeb, mida vajan) kasutab laps enda sõnalise väljendamise asemel asjade lõhkumist.
Kuna agressivne väljaelamine, nö acting out kannab vilja- laps saab, mida tahab, on antud käitumisviis ka kinnistunud ning muutunud osaks lapse tavapärastest reageeringutest, tema käitumisest.
Ütlete, et ka teil on rahuldamata vajadusi ning et teil ei jätku ei aega ega energiat oma lapse kõrvalt millegi enama kui baasiliste vajaduste rahuldamiseks (söök, uni). Siit saab aru, et olete oma lapsega üksi ja hädas ning vajate abi. Teie lapse käitumine on mittetavapärane ning vajab kindlasti spetsialisti sekkumist.
Teiseks toote välja, et kuulamine (saan aru, et mõtlete aktiivset kuulamist) ei tööta teie lapsega. Aktiivne kuulamine on tõhus suhtlemistehnika olukorras, kus teisel inimesel on mure ja me tahame soodustada tal sellega toime tulla. Oskus vajab õppimist ning harjutamist vanema poolt, et sellest oleks abivajajal kasu.
Samas, kui kirjeldate oma lapse reaktsiooni stressile afektiivse käitumisena (lõhkumine)- võib mõista, et ta ei ole sel hetkel üldsegi võimeline teid kuulama- ta on niivõrd oma tugevatesse negatiivsetssee tunnetesse uppunud. Võimalik, et et sel hetkel on vaja teil kasutada kõigepealt holding tehnikat. Holding tehnika tähendab, et lapsevanem hoiab lapsest tugevalt selja tagant kinni, ilma et haiget teeks - seda nimetatakse "holdinguks" ja kasutataksegi tugevasti endast välja läinud/hüsteerias/agressiivse lapse rahustamiseks. Töötab ta selle tõttu, et täiskasvanu annab lapsele turvalised piirid, mis aitavad tal rahuneda ja nö endasse tagasi tulla.
Alles siis, kui laps on veidikenegi maha rahunenud, saate hakata teda aitama kuulates tema muret.
Kui ütlete, et kontakti saamiseks lapsega peate kasutama väga lühikesi , 3-sõnalisi lauseid ja korduvalt- siis väga hea, et olete leidnud viisi, mis teie lapsega töötab!
Afektis lapsega ei saagi pikka ja arukat vestlust arendada, nagu eespool juttu oli.
Samas viitab see võimalusele, et teie laps lihtsalt ei tea ega oska toime tulla oma tugevate tunnetega. Mida olete talle õpetanud?
Kuigi rahustava muusika kuulamine ei toimi, võite proovida rahustava hingamise tehnikaid ning lihaskonna lõdvestamist. Meetodid on klassikalised vihaga toimetuleku võtted ja peale harjutamist ja oskuste omandamist väga tõhusad ja kasutatakse iga kord, kui on vajadus toime tulla stressi, pingete või raskete tunnetega. Soovitav oleks need algul endal selgeks saada, siis on kergem lapsele edasi õpetada ja koos harjutada, kuni oskused omandatud.
Näiteks: "Sügav hingamine" - istu mugavas asendis, nii et su jalad toetuvad kindlalt põrandale, su käed lebavad lõdvestunult põlvedel ja selgroog on sirge.
Hinga sügavalt sisse, lugedes mõttes sekundeid: „üks, kaks, kolm, neli”. Enne, kui välja hingad, - hoia hinge kinni, lugedes mõttes: „üks, kaks, kolm, neli”. Nüüd välja hingates, loe mõttes: „üks, kaks, kolm, neli” ja lisa sinna üks positiivne, ennast toetav sisendus. Näiteks: „saan hakkama!”, „lõdvestun!”, „olen rahulik!”.
Tee seda harjutust vähemalt neli korda.
Jälgi selle harjutuse ajal oma hingamise pidevat aeglustumist, keha lõdvestumist, mõtete rahunemist.
Näiteks: "Roboti-kaltsunuku tehnika"- olen 10 sekundit pinges nagu robot, siis lõdvestan ennast ja kogu keha on pehme nagu kaltsunukul.
Peatuks ka teie kirjas väljendatud soovil: "...kuidas laps nutma saada". Huumorivõtmes- kuna soovite otsest vastust oma küsimusele, kuidas laps nutma saada- võiksite proovida sibulaga : )
Tõsiselt rääkides - nutul on pingeid maandav funktsioon ja on äärmiselt ebatavaline, et teie laps on kaotanud võime nutta. Kuigi eelpooltoodud meetodid- aktiivne kuulamine, holding, rahustav hingamine ja lihaskonna lõdvestamine , on kindlasti abistavad - tuleks teil veelkord (vaatamata sellele, et olete psühholoog-psühhiaatri juures käinud) pöörduda tõsisteks uuringuteks oma ala professionaalide poole. Loomulikult võib asi olla füsioloogiline probleem- kas olete lasknud uurida lapse silmi, st. pisarakanaleid? Lapse suutmatus oma tundeid teisiti kui lõhkudes väljendada, manipuleeriv käitumine ning võimetus nutta- võivad viidata tõsisemale probleemile. Soovitan minna põhjalikule uuringule Tallinna Lastehaigla väikelaste psühhiaatria osakonda. Vt. http://www.lastehaigla.ee/index.php?page=436)
Teile saaksin soovitada osalemist perekeskus Sinamina Gordoni Perekoolis, et omandada tõhusaid suhtlemisoskusi, et paremini oma lapse ja iseendaga toime tulla. Vaata: www.sinamina.ee
