tere! kas keegi siin on kokku puutunud psühhoteraapia ja psühhodraamaga? sooviksin teada saada, mida kujutab psühhodraama endast lähemalt. hakkasin käima psühhoterapeudi juures ja nii mõnigi ootamatu ja vägagi ammune sisimas olev probleem tahab väljapääsu leida. nüüd teatas aga mu psühhoterapeut mulle, et mul vaja leida kuni 7! inimest, kellega siis koos hakkame mingit pilti (?) tegema. ta lähtub teraapias sugulussidemetest ja nüüd soovib neid inimesi minu sugulasi mängima. kõik oleks tore, kui ma suudaks sellise hulga inimesi leida ja endaga kaasa saada ühel ajal. mina aga lollike ja ei taha teisi inimesi oma jamadesse kiskuda, kõigil elu niigi kiire. kui ma aga kurtsin, et ma kardan, et ei leia neid inimesi kusagilt, siis psühhoterapeut muutus nagu kurvaks, et kas jätame teraapia nüüd pooleligi. ei tahaks tõesti jätta, aga kas üksi ei ole mul võimalik oma muresid siis tõesti lahendada? et kas on väga oluline leida need inimesed ja kõik korraga minu muret lahendama saada? ja kui need inimesed siis kõik kokku tulevad, mis siis edasi saab? mis imemoodi see rahvahulk pannakse minu jamasid lahendama? mulle tundub asi praegu ausalt öeldes utoopiline. aga kui keegi asja lähemalt tutvustab, siis ehk enam mitte.
Ma ei kujuta ette, et oma tuttavatega sellist asja teha, nad võib-olla ei ole selleks valmis. Parem on minna gruppi - gestalt ja psühhodraama on kindlasti mitmes kohas üle Eesti või mõnda muusse isiksusearengu gruppi, kus selliste asjadega tegeletakse. Seal on inimesed selleks valmis, tulevad, et oma asjadega tegeleda ja teist toetada, nendega tekib mingi eriline toetav lähedus. Pärast gruppi võid nendega kohtuda, aga ei pea. Oma asjad saad aga lahti, mida ongi vaja ju.
Pildidraama on üks efektiivne võimalus oma sügavamaid emotsioone välja elada. Ja just selliseid, mis individuaalses teraapias nii kergelt välja ei taha tulla. Teiste inimeste olemasolu ja tagasiside muudavad olukorrad reaalsemaks ja emotsionaalsemaks. Saab läbi mängida olukordi, mis kunagi on haiget teinud või ebameeldivad. Ise Te ei pea muud tegema, kui usaldama ennast terapeudi hoolde. Te ei pruugi isegi osata sõnastada seda probleemi, mis lahendust nõuab, vaid lihtsalt tunnete ennast halvasti. Koos grupiga saab hakata uurima seda tunnet.
Küll aga on raske just inimeste leidmisega pildidraamasse. Siin peate siiski oma terapeudiga otse oma kahtlustest ja soovidest rääkima. Võib olla ei ole vaja 7 inimest, äkki saab ka vähesemaga. Kindlasti soovitan oma terapeudilt küsida veel täpselt üle, mis toimuma hakkab ja kuidas see kõik käib. Kui esimesel seletusel jääb asi segaseks, siis küsige uuesti. Ega Teie ei pea ju kõiki teraapiavõtteid teadma
Ja kui on tunne, et lähedastele tuttavatele ja sõpradele ei taha ennast avada, siis seda ei pea tegema. On ka teisi võimalusi. Öelge julgelt terapeudile, et Te ei taha asja pooleli jätta. Teil on õigus mitte nõustuda. Peamine, et Te ei jätaks asju terapeudiga arutamata ja oma muredega edasi tegelemata. Enda vajadused ikka ennekõike.
Ise olen mitmeid kordi osalenud psühhodraama gruppides ja just selle eelise tõttu, et sügavamad probleemid saavad kiirema ja mõjusama lahenduse. Hea on osaleda gruppides, kus on erinevad inimesed, keda pikemate kooskäimiste jooksul saab tundma õppida ja kelle suhtes tekib usaldus. Siis on lihtsam oma asju lahendada ja on inimesed, kellelt kuulda erinevaid kogemusi sama teema kohta. Samuti on psühhodraama hea võimalus lihtsalt ennast tundma õppida ja oma loovust arendada.
Võib ka olla, et ükski grupiteraapia vorm Teile ei sobi. Kuid enne ei saa ju teada, kui veidigi proovinud ei ole Eks esimesed harjumised on ehk hirmutavadki, kuid peagi ehk hakkab hoopis meeldima.
Julget proovimist!
Kadri Järv
Gordoni Perekooli koolitaja
