|
Külaline
Külaline
|
|
Postitatud 11.10.2004 kell 00:13
|
Üks ja sama probleem kogu aeg. Matteus (4 aastane) segas pidevalt mind (ema) kui rääkisin külalistega või isaga
Otsustasin siis proovida mina-sõnumit.
Ütlesin: Kui emme räägib kellegi suure inimesega juttu ja sina samal ajal ütled midagi ja tahad minuga rääkida, siis läheb mul jutt sassi, ma ei saa enam aru, mida tädi mulle ütles ja ma lähen närviliseks, isegi ärritun.
Ja tema mulle vastu: Aga mul läheb ju meelest ära see, mis ma tahtsin öelda.
Ausalt öeldes olin üsna sõnatu selle vastuse peale, sest see oli nii ootamatu ja samas nii loogiline ja arusaadav, et minu vaatenurk poja sellele käitumisele muutus sootuks.
Kui varem ajas tema vahelesegamine mind ikka väga närvi, siis nüüd suhtun sellesse hoopis teisiti. Saan sellest väga hästi aru, miks tal on vaja oma jutt mulle kohe ära rääkida.
|
|
|
anonymus
Külaline
|
|
Postitatud 05.04.2005 kell 16:33
|
|
Samas pole ju siiski normaalne kui laps süüdimatult koguaeg vahele segab. Ka täiskasvanul võib oma mõte meelest minna, aga sellegi poolest ei hakka ta ju teiste jutule vahele hõikuma, muidugi on ka selliseid, aga see ju ongi kasvatamatus või mis. Neljane laps on ju suht mõistlik juba, et sellistest viisakusreeglitest aru saada. Reegel on ju ikka selline, et teiste inimeste jutt lastakse lõpuni rääkida ja sõna saab ikka kordamööda
|
|
